Maaväe väljaõppe keskused: *jalaväe brigaad, *Scouts-pataljon, *VÕK Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon *VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon, *VÕK Rahuoperatsioonide keskus, *VÕK Üksik-sidepataljon, *VÕK Üksik-vahipataljon, *lahinguteostuse väljaõppe- keskus, *Suurtükiväegrupp, *Õhutõrjedivisioon, *Pioneerpataljon, *Kaitseväe keskpolügoon, Auastmed: (alamast kõige kõrgemani) Ajateenijate: Reamees, kapral, Nooremseersant, Seersant, Vanemseersant Kindralohvitseride: Nooremveebel, veebel, vanemveebel, staabiveebel, ülemveebe Ohvitserid: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, major, kolonelleitnant, kolonel, brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral mereväe ajateenijate: madrus, venemmadrus, nooremmaat, maat, vanemmaat mereväe ohvitserite: lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten, kaptenmajor, kapten- leitnant, mereväekapten, kommodoor, kontraadmiral, viitseadmiral, admiral
taustaga. Kindral on kõrgeim auaste, ning madalaim on reamees. Maa- ja õhuväe auastmed : Kindralid/ admiralid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor Brigaadikindral Ohvitserid Kolonel Kolonelleitnant Major Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Allohvitserid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel Vanemseersant Seersant Nooremsersant Sõdurid/madrused Kapral Reamees Mereväe auastmed : Admiral araabia keeles tähendab merede valitseja, emiir. Kõrgeim auaste Eesti mereväes. Viitseadmiral Kontradmiral Kommodoor Mereväekapten Kaptenleitnant Kaptenmajor Vanemleitnant Leitnant Nooremleitnant Lipnik Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel
Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits e rid Vanemseersant Seersant Nooremseersa nt Vane mallo hvits e rid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveeb el No o re mo hvits e rid Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Vane mo hvits e rid Kolonel Kolonelleitnant Major Kõ rg e mad o hvits e rid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor
Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks). Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast. Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi (*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone, pühapäev, kuriloom, paljaspea, vanemseersant). KOHANIMED Reegel #1: ! Kaksiknimed ühendatakse sidekriipsuga (Väike-Maarja, Kohtla-Järve, Lõuna-Eesti)(erandeid on kaks: Suurbritannia ja Valgevene). Reegel #2: ! Kui põhisõna on maa, siis kirjutatakse eelnevasõnaga kokku (Eestimaa, Valgamaa, Tartumaa, Gröönimaa, Läänemaa, Saksamaa). NB! Kui sõna maa ees olev nimi on sisult mitmuslik, siis kirjutatakse maa(d) lahku (Skandinaavia maad, Läänemere maad, Balkani maad). Reegel #3:
brigaadikindral kindralmajor kindralleitnant kindral major kolonelleitnant kolonel lipnik nooremleitnant leitnant kapten 184 Maaväe kaadriallohvitseride auastmetunnused õlakutel staabiveebel ülemveebel nooremveebel veebel vanemveebel Maaväe ajateenijate auastmetunnused õlakutel nooremseersant seersant vanemseersant 185 reamees kapral Õhuväe auastmetunnused erinevad maaväe omadest sinise alusvärvi poolest. Maaväe ja õhuväe mütsimärgid Maaväe meeskaitseväelase Maaväe kaitseväelase suve- tava- ja õhtuvormimütsil ja talvemütsil ning naiskait- olev mütsimärk seväelase tavavormimütsil
annaabi.ee 
