Põhiliseks juhusliku geneetilise triivi mudeliks on Wright-Fisheri mudel. WF mudeli eeldused: Põlvkonnad ei kattu – kõik isendid sigivad korraga ja ainult üks kord (nt üheaastastel taimedel on iga aasta uus põlvkond) Emaseid ja isaseid on võrdne arv Populatsiooni suurus on konstantne ajas Alleeli sattumise tõenäosus järgmisesse põlvkonda sõltub ainult tema sagedusest vanempopulatsioonis, st et looduslik valik puudub Modifitseeritud WF mudelis saab muuta kõiki eeldusi. Sisuliselt eeldab see mudel seda, et esineb ka iseviljastumine ja sugu pole oluline. 3. Miks on juhuslik geneetiline triiv väiksemas populatsioonis suurema „jõuga“? Mis juhtub alleelisagedustega läbi põlvkondade (üldprintsiip)? Millist tõenäosusjaotust saab kasutada alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks ühe põlvkonnavahetuse jooksul?
Kõik isendid panustavad järgmisesse põlvkonda gameete sama suure tõenäosusega. Praegu ei huvita meid sügoodid/genotüübid, vaid ainult alleelisageduste muutus juhuse läbi. Eeldused: • Populatsiooni suurus on lõplik, selles on 2N geeni. • Ei arvesta ploidsust (eeldab haploidsust). Diploidse pop. puhul võetakse N(geen)=2N(indiv) • Alleeli sattumise tõenäosus järgmisse põlvkonda sõltub ainult tema sagedusest vanempopulatsioonis, s.t. et looduslik valik puudub • Ei mõju ükski teine evolutsioonitegur peale juhusliku gen.triivi • Põlvkonnad ei kattu – kõik isendid sigivad korraga ja ainult üks kord •NB! Hardy-Weinberg: Populatsioon on lõpmata suur ja diploidne Geenitriivi modelleeritakse W-F mudelis binoomjaotusega. 3. Miks on juhuslik geneetiline triiv väiksemas populatsioonis suurema „jõuga“? Mis juhtub
annaabi.ee 
