Motivatsioonisüsteem haridus- ja tervishoiuvaldkondades pole just kõige paremini üles ehitatud? Märtsi alguses toimunud üleriigilisel õpetajate streigil osales 16 000 koolmeistrit, kes korraldasid pikette ja miitinguid. Haridustöötajate liidu nõue oli, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks palka üleriigiliselt 20 protsenti ja noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja metoodikul 1066,66 euroni. Lisaks palgale käsitleti ülekoormuse vähendamise võimalusi, pensioniarvestust, klasside suurust ja muud. Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse 1 esimees Sven Rondik pidas käegakatsutavaks tulemuseks ministeeriumi ettepanekut tõsta õpetajate kaht väiksemat alampalgamäära 2013. aastast 700 euroni. Suurendati ka kohalike omavalitsuste vastutust - tulevikus peab õpetajate palkade maksmiseks eralduma kohalike omavalitsuste eelarvest 11%
Vastavalt õpetajate otsustele kohtadel toimus streik haridusasutustes üks kuni kolm päeva. Streik oli üleriigiline, hõlmates õpetajaid kõigis maakondades. Haridustöötajate liidu nõue oli, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks palka üleriigiliselt 20 protsenti. Kahjuks nii suure %-list tõusu nad ei saanud, kuid aastast 2013 pedagoogide töötasu siiski tõuseb. Nii noorempedagoogi kui ka pedagoogi palga alammääraks saab 700 eurot, vanempedagoogil 736 eurot. Koos klassijuhatamise ja muude lisatasudega hakkab algaja pedagoog saama palka 788 eurot ning pedagoog 820 eurot kuus. Pedagoog-metoodiku palk (kolm protsenti õpetajatest) võib ulatuda 1130 euroni (delfi artikkel 16.09.2012). Reili Kardmaa RM11 Majandusvaatleja Heido Vitsuri sõnul on õpetaja ja arsti palk Eestis ebaproportsionaalselt