kellegiga kes tundub teie suhtele ähvardavalt, tekib sinus tunne, et suhe võib jõuda lõpule, ja sellest tingitud käitumist võibki tõlgendada armukadedusena. Tihtipeale arvatakse, et armukadedus on asi mis eksisteerib vaid heteroseksuaalide ja üldse vaid inimestevahelistes suhetes. Tegelikult see nii ei ole. Armukadedus on miski mis eksisteerib a loomariigis, ja inimenegi on loom- imetaja kui täpsem olla. Armukadedus võib esineda loomariigis mitmel vormil. Kas vanemloomade vahel või poja ja vanemlooma vahel. Loomade puhul on armukadedus instinktiivne, näiteks kui isaslõvi territooriumile tuleb teine isane siis ta peletab tema oma valitsuse all olevalt territooriumilt, ja oma emaste seast minema. Teisel juhul toimub armukadedus emase või isase vanemlooma ja poegade vahel. Näiteks, ema mängib ühe kutsikaga ja teine kutsikas ajab siis selle kutsika minema kellega ema mängib. Seda sama sorti armukadedust võib näha ka mitmelapselistes peredes, kui
Neofoobid ja neofiilid (valmis kohe midagi uut tundma õppida, nt vareslased, kes siis, kui keskkonnas on uut, lähevad kohe seda uurima ja seda, kas on võimalik kasutada) tavaliselt omnivoorsed liigid on neofiilsed, need liigid, kellel on aga väga kitsas niss, ei huvitu uuest sedavõrd 6. Partnerisemioos sugulised suhted, aga ka partneri äratundmine sümbioosis ja parasitismis, samuti järeltulijate või vanemloomade äratundmine. Edastatakse väljakujunenud, kindlapiirilisi ja tihti ritualiseerunud teateid. Omailma teooria Jakob von Uexküll Omailm on ,,keskkonna osa, mida subjekt valib oma liigispetsiifiliste meeleelundite abil vastavalt oma ülesehitusele ja bioloogilistele vajadustele. Kõik omailmas on tähistatud subjekti poolt tajumärkide ja mõjumärkide abil. Iga subjekt konstrueerib ise oma omailma." (Thure von Uexkülli sõnastik, Jakob ei
näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised). Niisuguste liikide vanemloomad produtseerivad kõige rohkem järglasi (kohasus on suurim) siis, kui nad investeerivad oma energia peamiselt rohkete munade ja seemnerakkude tootmisesse, mitte vanemhooldesse. 2) Lõimetishoolde esinemine tasub ära neil liikidel, kelle noorloomad ei suuda ilma vanemhooldeta ellu jääda (on altritsiaalsed) või täisväärtuslikeks sigijateks kasvada (vajavad toitmist, kaitset jne). Niisuguste liikide vanemloomade parimaks strateegiaks on mitte investeerida oma energiat liigselt järglaste kvantiteeti ja pigem soetada vähem järglasi, kuid see-eest nende eest hoolitseda. Ka see, kuidas lõimetishoole partnerite vahel jaotub, sõltub käitumise kasu ja hinna vahekorrast: biparentaalne hoole kujuneb välja neis tingimustes, kus elujõulisi järglasi suudavad üles kasvatada üksnes kaks vanemat üheskoos.
annaabi.ee 
