Puhkuseseadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Ehk puhkuseseadus reguleerib nii töötajate puhkusi, kes töötavad töölepingu alusel kui ka avalikus teenistused töötavaid inimesi. Puhkus on üldmõiste kõikidele puhkuste liikidele. Puhkusi võib liigitada lähtuvalt sellets, millega seoses neid antakse. Reegline mõistame puhkuse alla töötamise eest antavat puhkust, kusjuures need jaotatakse omakorda põhi ja lisapuhkuseks. Lisaks sellele on töötajal õigus saada vanemapuhkust, õppepuhkust, palgatapuhkust. Puh §6, lõige 3 sätestab kokkuleppelised puhkused. Puh tulenevalt saavad puhkused õigust kasutada ainult need inimese,d ke son sõlminud töölepingu või töötavad riigi- või kohalikuomavalitsuse ametiasutustes. Töövõtulepingu, käsulepingu vms korral Puh ei kehti, set töövõtja, kaumisaaja vms ei saa endale puhkust või selle hüvitamist nõuda. Sellisel juhul tuleb ekstralepingus sätestada puhkuse saamise tingimused.
Põhipuhkuse nõue aeg ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. 272. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? Vanemapuhkus: 1) rasedus- ja sünnipuhkus 2) Isapuhkus 3) Lapsendaja puhkus 4) Lapsehoolduspuhkus 5) Lapsepuhkus 6) Tasustamata lapsepuhkus Vanemapuhkust antakse: 1) Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva 2) Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. 3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega. 4) Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse