meeskonnaks. Rühm on relvajõudude maismaavägede taktikaline allüksus, milles on sõltuvalt otstarbest tavaliselt 15...50 inimest. Rühma koosseisus on tavaliselt 2...6 jagu või meeskonda, millele võib lisanduda väiksemaid otsealluvusega gruppe. Rühma struktuur ja koosseis sõltuvad konkreetsest otstarbest ning ülesannetest. Rühma juhib rühmaülem, kelleks on tavaliselt nooremohvitser, harvem vanemallohvitser. Rühmaülema esimene asetäitja on reeglina vanemallohvitserist rühmavanem. Näiteks: · tankirühm, · jalaväerühm, · luurerühm, · tankitõrjerühm, · pioneerirühm, · õhutõrjerühm, · miinipildujarühm, · sõjaväepolitseirühm, · siderühm, · meditsiinirühm, · remondirühm. 2...8 rühma moodustavad kompanii, patarei. Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus,
meelde, tugev liikumiskeeris, kus tagant järjest peale suruti, ärritatud käsklused, selja taga aga põlev Narva, mis heitis oma põlemiskuma kaugele, vilkuvad raketid, suurtükki mürin ning teadmine, et vaenlane on vallutamas meie kodumaad." Õppursõduri V. Everi naljalugu V. Ever jutustas, et ühel ilusal kevadisel päeval 1919. aastal, tulles soomusrongiga dessantretkelt, otsustas ta palju valupäevi näinud saapaid puhastada. Tal endal puudus aga saapahari ja ta laenas selle vanemallohvitser J. Mõissaarelt. Seejärel läks Ever otse lahtise vaguniakna juurde saapaid puhastama. Mõissaar küll hoiatas: "Vaata, et sa minu ausat harja vagunist välja ei pilla!" Sai selle öeldud ja kohe nagu saatuse tahtel kukkus hari vaguniaknast välja. Ever hüppas millelegi mõtlemata kohe sellele järele. Õnneks oli lumi pehme ja sõduripoiss viga ei saanud. Vedurijuht silmas, et üks kuulipildur kukkus arvatavasti vagunist välja. Ta pidas rongi kinni ning läks aru pärima, mis õieti juhtus
annaabi.ee 
