vaatlusperioodi lõpuks väheneb rahvaarv vastavalt 75436, 93336 ja 82 598 inimeseni (Joondiagramm 1) (Tabel 1). Joondiagramm 1. Rahvaarv Ida-Virumaal 2017-2040. 2017. aasta rahvastikupüramiidilt (Joonis 1) on näha, et Ida-Virumaa on vananeva rahvastikuga maakond, noorte osakaal on väiksem tööealiste ja pensionäride osakaalust. Tööealisete seas on kõige väiksem 20-24 aastaste põlvkond. Vanemaealist rahvastikku on Ida-Virumaal rohkem ka okupatsiooni ajal toimunud võõrtööliste sisserände tagajärjel, kellest nüüdseks enamus on jõudnud või lähenevad pensionieale, mille tulemusel on ka kõige suurem põlvkond 55-59 vanused inimesed. Üldisest trendist kaldub kõrval 70 - 79 aastaste põlvkond, mis on ümbritsevatest silmapaistvalt väiksem. See on tõenäoliselt tingitud II Maailmasõjast, mis jääb täpselt antud perioodi keskele
olla madalam. 6.3. Millised on enamlevinud probleemid täna ja millised on prognoosid tööjõu ja tööturu tuleviku kohta OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja kutseharidusega oskustöötajaid ning vähem lihtsa töö tegijaid. Uuring näitas, et aastail 20152024 siseneb tööturule 123 000 noort inimest, samal ajal kui sealt väljub 172 000 vanemaealist, seega jääb tööjõu puudujääk 49 000 inimese piirimaile. Selle põhjuseks on, teadagi, Eesti demograafiline olukord, kuivõrd pärast 1990. aastate alguse beebibuumi on sündide arv Eestis olnud võrdlemisi madal ja statistikaameti prognoosi järgi ei ole rahvaarvu languse peatumist paraku ka ette näha. Kindlasti avaldab oma mõju ka tõusev pensioniiga, mille puhul kümne aastaga on eesmärk jõuda 65. eluaastani, samuti plussis rändesaldo.
annaabi.ee 
