ning omandama haridust. Suur osa linnade elanikest on immigrandid, kellel oma kodumaal nii laiu valikuvõimalusi pole, ja kes on läinud Suurbritanniasse paremat elu otsima. Selle pärast ongi rahvaarv nii suur ja kiire kasvuga. Immigrantide arv on järjest iga aastaga kasvanud. Viimased arvutustulemused näitavad, et lapsi, see tähendab 0-14 aastasi, oli kogu rahvastikus 10 854 360. Tööealisi inimesi, 15-65 aastaseid, oli 39 930 392, ning vanemaealiseid, ehk üle 66 aastaseid oli 9 485 956. Joonis 2. (Joonisel on ära näidatud ka erinevus 2001 aasta püramiidiga.) Lapsed moodustasid rahvastikust 18%, tööealisi oli 66,3% ning vanemaealised hõlmasid enda alla 15,7%. Rahva keskmine eluiga oli 80,17. Naistel 82,4 aastat ja meestel 78,05. 2010 aasta maailma keskmine eluiga on umbes 67, sellega võrreldes on Suurbritannia eluiga väga kõrge. Sündimuse ja suremuse näitajad ei ole seal sugugi halvad
Ahelas kulgevatest pikkadest saartest on lõunapoolsed (eelkõige Jaava) kõige tihedamini asustatud, ligi 500 inimest ühel kilomeetril. Sealsel rannikualal leiub palju ülesharitud tasandike. Indoneesia põhjaosas asuvad sellised suured saared nagu Kalimantan, Sulawesi ja Maluku saared. Põhjapoolsed saared on väga mägised, eriti just sisemaal. SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS Indoneesia rahvastikust moodustavad alla 15 aastased lapsed 27.7%, tööealised 66.2 ja vanemaealiseid on 6.1%. Selle riigi rahvastik ei vanane. Meeste keskmine eluiga on 68,2 ja naistel 74 eluaastat. See on üsna kõrge. SÜNDIMUS JA SUREMUS Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%). Üldiselt on ka suremus suur. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ja koguaeg suureneb. Ühe naise kohta sünnib 2.1 last. Sündide ja surmade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 18,1 ja 6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste suremus 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72
Sellest tulenevalt peab regulatsiooni kohandama just Eesti olukorrale. Majandustingimuste muutumine ja nende mõju töösuhetele. Eelkõige huvitab meid võimalus, kuidas saab inimesi võimalikult kaua tööjõuturul hoida ja kuidas me saame uusi inimesi tööle võtta. Intensiivsemalt on hakatud kasutama tähtajalisi töölepinguid teistes riikides. Varasemalt on tähtajalisi lepinguid vaadatud kui midagi erakorralist. Lisaks elukestev õpe puudutab seda, kuidas vanemaealiseid kauem tööl hoida ja tööle võtta. Näiteks Itaalias sõlmitakse tähtajalisi lepinguid vanemaealistega. Üheks uueks arenguks on Saksamaal näiteks see, et on alanud töönädala lühendamise kampaania. Võideldakse selle eest et töönädala pikkus oleks lühem kui 40 tundi. Näiteks metallitöötajatel tööaeg 28 tundi nädalas. Ka Eestis on öeldud, et võiks 4 päeva nädalas töötada. Töötajate esindamine
annaabi.ee 
