Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega eraldi alistumislepinguid. Edikt- kuninga või keisri eriti tähtis korraldus Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Faalanks- jalaväe lahingurivi, kus sõjamehed rivistusid mitmesse viirgu. Lähivõitluses tugeva
Ta muretses väga Araabia poolsaarel toimuva pärast, kuid sellegipoolest ei jätnud ta oma perekonda ega vaeseid ning abivajajaid hooletusse. Tema sooviks oli islamit levitada kõigi hulgas, kes olid eksinud, olgu nad siis lähedal või kaugel. Ta oli alati hõivatud Jumala teenimisega ning armastas sooritada Jumalale meelepäraseid tegusid. Ta palvetas oma vanelaste heaolu eest ning hoiatas neid Jumala karistuse eest. Ta oli oma järgijatele igas mõttes parimaks eeskujuks ning on seda moslemitele üle maailma ka tänapäeval. 6. Miks on hadz nii oluline moslemitele? Hadz on palverännak Mekasse, mida nõuab viies islami sammas igalt täiskasvanud muslimilt, nii mehelt kui naiselt. Peamiselt tänu oma kulukusele jääb hadz paljude muslimite jaoks vaid kord elus ettevõetavaks sündmuseks. Vaid selle
3.Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid? Kuna pronksesemed olid eestlaste jaoks kallid ja siin puudusid vajalikud vahendid vask ja tinda. 4.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida (kalapüük, küttimine). Tekkis ka laevaliiklus, kaubavahetus Skandinaavidega. 5.Millised muudatused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Neid ehitati kaitseks vanelaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7.Millised muudatused ühiskonna arendus toimusid rauaajal Eestis? Õpiti põldu harima, tänu rauast kirvele sai alepõldu teha. .Suurenesid karjad tekkisid põlispõllud. Hakati kasvatama teravilju. TÖÖLEHT NR 2 MUINASAEG KESKMINE RAUAEG JA VIIKINGIAEG 1. Linnused
3.Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid? Kuna pronksesemed olid eestlaste jaoks kallid ja siin puudusid vajalikud vahendid vask ja tinda. 4.Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida (kalapüük, küttimine). Tekkis ka laevaliiklus, kaubavahetus Skandinaavidega. 5.Millised muudatused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? Neid ehitati kaitseks vanelaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 6.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? Raud on vastupidavam. 7.Millised muudatused ühiskonna arendus toimusid rauaajal Eestis? Õpiti põldu harima, tänu rauast kirvele sai alepõldu teha. .Suurenesid karjad tekkisid põlispõllud. Hakati kasvatama teravilju. TÖÖLEHT NR 2 MUINASAEG KESKMINE RAUAEG JA VIIKINGIAEG 1. Linnused
valitsus asutuseks sai riigi kantselei. Loodi välisministeerium ja tugevndati sõjaväge. Asutati sõjaväe akateemia kehtestati sõjeväe maks ja tulumaks. Keelati piinamised, laiendati rahvakoolide võrku ,asutati kutsekoolid. Kuulutati välja usuvabadus va juudid ja moslemid. Vähendati teotöö kolmele päevale nädalas ja kaotati suures osas riigis pärisorjus. Rootsi Kuningavõim oli nõrk. Võimutsesid 2 õukondliku parteid. 1. kübarad- kõrgaadel vanelaste suhtes vaenulikud. 2. mütsid alamaadel soovis venega sõbralike suhteid. Valgustatud absolutism hakkas levima gustav 3manda ajal 18saj lõpul. Oli hea haridusega elas kaua prantsusmaal, pariisis elades sai teada et on kuningaks saanud, pidas kirjavahetust voltairega. Kohtus korduvalt katariina 2se ja fridrich suurega. Pidas end vabarahva 1meseks kodanikuks. Nimetas ja tagandas ministreid. Juhatas sõjaväge ja merelaevastiku. Õukonnas kehtestas prantsuse etiketi
annaabi.ee 
