Varangid 4) sakslased- askemannid 5)inglased-taanlased 6)iirlased fingallid ; dubgallid Viikingite retked kestsid 8. saj teisest poolest 11. saj teise pooleni Põhjused: 1) halvad kliima tingimmused skandinaavias, mis ei võimaldanud rahvast ära toita. Pidevad näljahädad. 2) sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil 3) Kaubanduslikud eesmärgid-jõudsid välja Venemaale ja Bütsantsi 4) pärimis korraldus, kus maa ja vara päris vaneim poeg ja teised pidid end ise kuidagi ära elatama. Rootslased- siirdusid peamiselt ida-venemaa aladele. Asutasid seal mitmeid olulisi kauba punkte Kiievis ja Novgorodis. Kauplesid karusnahkade ja orjadega. Panid aluse vana Vene riigile. Taanlased- mõjutasid rohkem lõunapoolseid alasid Inglismaal j aFrangi riigis(845 ründasid Pariisi; 850-st hakkasid ründepaikades talvituma ja tugipunkte rajama. Vallutasid suure osa inglismaast.
Kanali ribalaius on 2 korda kitsam analoogvariandist, see on 6,25kHz. 100KHz sagedusvahemik (446,103125 kuni 446,196875MHz) on jagatud 16 kanaliks. Võimalik on edastada 32 erinevat eelnevalt fikseeritud olekusõnumit. Võimalik on programmeerida ja edastada 16 sümboli pikkused sõnumid ja ka 6 erinevat helisignaali, leviulatus vabas looduses kuni 3km. Telefonivõrk Üldist Kasutuses olevatest telekommunikatsioonivõrkudest vaneim on avalik telefonivõrk PSTN. Tükk aega oli avalik telefonivõrk ainus tugivõrk, mida kasutati telefoniühenduseks. Tänaseks päevaks on lisandunud mitmeid, analoogseid võimalusi pakkuvaid võrke nagu mobiilside (GSM), ISDN, VOIP jne. Avalikku telefonivõrku iseloomustavad põhiparameetrid on: · Ribalaius analoogsignaalile on 300 kuni 3400Hz · Kanalikommutatsiooniga dupleksühendus · Paikne või vähese mobiilsusega võrk
annaabi.ee 
