aastaks. Ametnik võib nõuda kordusatesteerimist kahe nädala jooksul. Ametivanne Ametivanne on dokument, mis on loodud tagamaks selle, et töötaja lubadus ustavaks jääda riigile on viidud ametlikku vormi paberi peale. Ametnik, kes annab esmakordselt ametivannet peab edastama kirjalikul vormil: ,,Mina, (ametniku nimi), tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pidada mulle usaldatud ametit ausalt." Seejärel ta allkirjastab vandeteksti ning lisab ka vande andmise kuupäeva. Ametnik on teenistuses ametisse asumise kuupäevast alates. Ametisse asumise kuupäev ei või olla varasem kui ametisse nimetamise haldusakti kuupäev.
Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil
annaabi.ee 
