Arvustus ’’Isepäine vandekogu’’ on 2003. aasta mis räägib sellest kuidas ühes büroos tapeti üks advokaat. Advokaadi lesk kaebas selle sündmusega seoses ühe relvakompanii kohtusse. Tema advokaadiks sai Wendall Rohr. Filmi alguses valiti 13 liikmeline vandekogu. Nickholas Easter on üks vandemeestest, ta mängis üsna süütukest nagu ei teaks eriti asjast midagi. Tegelikult aga teadis kõikidest käikudest ning nõudis raha koos oma tüdruksõbraga. Nick pakkus kummalegi poolele välja võimalust otsus osta, kinnitades, et suudab vandemehi ükskõik kummas suunas mõjutada. Tegelikult aga tõmbas Nick advokaadid haneks, tal oli otsus juba algusest peale kindlaks tehtud, et raha saada. Film lõppeb sellega, et leseks jäänud naine võidab kohtuotsuse.
isiklikust kättemaksust. Ainult riigireetmist ja raskeid usuvastaseid kuritegusid käsitleti ühiskonnavastastena. Kui algselt oli karistusõigus eraõiguslikku laadi ning riik tegeles üksnes reetmise ja sakraalsete kuritegudega, siis linnade arenedes tekkisid politseikohtud, kes mõistsid süütamiste, rüüstamiste ja varaste suhtes õigust (reeglina oli karistuseks surmanuhtlus). Alles 2. saj eKr tekkis reetmise ja teiste riigivastaste kuritegude arutamiseks vandemeestest koosnev kohus. Karistused olid peegeldavad ning viidi täide kannatanu kogukonna poolt. Keisririigi ajal tekkis võimalus kohtuotsuse peale edasi kaevata. Täidesaatev õigus algselt sisuliselt puudus ning võlgniku võis võtta vangi kindlaksmääratud aja järel, kui kogukond ei olnud võlga tasunud, tappa või müüa orjaks. Aastal 330 eKr otsustati, et müüa ega tappa ei tohi, kuid võib kinni pidada võla tasumiseni ning võeti kasutusele ka pankrotimenetlus.5
annaabi.ee 
