Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine. Vandeaudiitor saab olla ainult vastava kutsetunnistuse saanud isik, revident võib olla igaüks praktiliselt. Riigikontroll Eestis tähistab see konkreetset riigi institutsiooni, mille peamine funktsioon on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressursse kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Riigikontroll on sõltumatu,
Seega peab audiitor väga hoolikalt suhtuma aruande koostamisse, kuna see on tema töö hinnangu alus. Kesksel kohal on aruande sisu, just see, mida klient audiitorilt töö tulemusena ootab. Seetõttu eeldab sisu mõtte- ja väljendustäpsust ning korrektset ja võimalikult lihtsalt terminoloogiat. Vandeaudiitori aruanne ja auditi arvamus Audiitorettevõtja koostab oma töö käigus tehtud tähelepanekutele tuginedes audiitorteenuste tulemuste kohta vandeauditi aruande, millega avaldatakse auditi arvamus ning sõltuvalt audiitorettevõtja sisulisest arvamusest raamatupidamisaruannetel, võib kasutada 5 erinevat arvamuse tüüpi: 1. Märkuseta arvamus- arvamuse avaldab audiitorettevõtja siis, kui ta on jõudnud auditiga arvamusele, et auditi koostamisel on järgitud kõiki reegleid ning aruanded tuginevad üldaktsepteeritavatele arvestuspõhimõtetele. 2. Märkuseta arvamus koos teatud asjaolude RÕHUTAMISEGA-
annaabi.ee 
