Tema rikkalikus loomingus on ka näidendeid ja kriminaalromaane. Romaan „Sõnajalg kivis“ Romaan ilmus 2006.a. Võib pidada tema suurromaani „Kentaur“ jätkuks. Peategelane on kaptenkomander Nikolas Batrian, kelle mitu sugupõlve esivanemaid olid olnud meremehed. Batrian unistas juba noorelt teenimisest sõjalaeval ja 16-aastaselt õnnestus tal saada laevapoisiks allveelaevahävitajale, võltsides oma vanuseks 18 aastat. Tema iseloomustamiseks ütleb autor, et Batrian polnud vandeandja vaid vandetäitja. Teised tegelased: * Mereväeakadeemias õppimise ajal sai Batrian endale sõbra, kelle nimi oli Velagio Malevin. * Kaptenleitnant Serge Stajanovic, kes oli Batriani alluv ja kaasvang Alligaatoriarkaadias ning kaaspõgeneja. * Timukas * Doktor Eugén Ica, hageja kohtus, kes teatas Inimõiguste Komiteele Atlandi massimõrvast. * Kapteni esimene abi Nöel Löndorf. * Kohtunik, kaitsjad, Vatikani esindaja kohtus
rikkust, võimu või meelelisi naudinguid, ning kes moodustavad inimkonna suurima osa. Tunne, millega arvestada saab, on hirm; sellel on kaks väga üldist allikat: üks on nähtamatute vaimude võim, teine on nende inimeste võim, keda nad [lepingut rikkudes] pahandavad. Kuigi neist kahest esimesel on suurem võim, on siiski tavaliselt viimase puhul hirm suurem. /…/ Vannet võib anda vaid Jumalale. Sellest nähtub, et vanne, mis on antud ükskõik millise mooduse või riituse kohaselt, on vandeandja jaoks kehtetu ja pole üldse vanne, ning et vande andmine saab aset leida vaid Jumala nimel. Sest kuigi inimesed tavatsevad mõnikord kas hirmust või meelituseks anda vannet oma kuninga nimel, siis tegelikult annavad nad mõista, et nad on omistanud kuningale jumaliku au. Jumala nimel asjatult vandumine on vaid tema nime teotamine, ja teiste asjade nimel vandumine, nagu inimesed seda igapäeva vestlustes teevad, pole vandumine, vaid on jumalakartmatu komme, mille on
annaabi.ee 
