Vanavanaisa tahtsis andresega tõsiselt rääkida perekonna ajaloost. Seda ajalugu räägiti ainult meestele .Andrese vanavanaisa elas venemaal. Vanavanaisal oli lihane vend. Neil oli väga väga kallis asi. Nad peitsid selle ära ja kirjutasid kirja. Kiri viitas sellele kus see asi asub . Nad rebisid kirja pooleks. Üks pool oli vanavanaisal ja teine ta vennal. Siis kolis vanavanaisa eestisse . Vend jäi venemaale. Vanavanaisa kiri oli laekas. Andre peab minema venemaale ja otsima sugulased ja teisepoolekirjast siis selle asja leidma ja raha pooleks jamaga. Vanaisal hakkas halvem ning andres läks ära. Järgmisel päeval oli vanaisa surnud. See kus elas vanavanaisa oli igaveseks saladus. . . . . - - . . . . , . . . . , , , . . . , .
,,Tere vanaisa! Sa tahtsid mind näha?" ,,Jah, ma tahan jutustada sulle paari sõnaga meie perekonna ajalugu. Seda lugu antakse edasi ainult meesliini pidi. Sinu ema, tädi ja õde ei tea midagi." ,,Kas nad mitte midagi ei tohi teada? Vaat kui huvitav!" ,,Nii, kuula! Sinu vanavanaisa oli venemaalt." ,,Kuidas? Kas ta oli siis venelane?" ,,Ei, ta oli eestlane" ,,Aga mida ta seal tegi? ,,Elas. Venemaal elas palju eestlasi. Kas sa tõesti seda ei tea?" ,,Ei" ,,Vanavanaisal oli lihane vend. Neil oli üks väga-väga kallis asi. Nad jätsid selle oma lastele päranduseks. Mis see oli, seda ma ei tea. Nad peitsid selle ära ja kirjutasid kirja. Kirjas nad viitasid, kus see asi asub. Pärast sinu vanavanaisa tuli eestisse ja abiellus siin eestlannaga. Tema vend jäi venemaale. Tal oli seal pere: naine ja 3 poega. ,,Aga asi?" ,,Kuula edasi. Kui sinu vanavanaisa ära sõitis, rebis ta selle krija kaheks tükiks. Üks osa jäi talle ja teine vennale. ,,Tõesti
mõrdasid nõuda ja kalad sadamasse tuua. Ka minu vanaisal oli kodused põllutööd ja loomapidamine jäetud naise ja laste õlgadele. Mere kõrvalt jäi aega lihtsalt napiks. Ka minu emast sai tänu sellele, et lapsena õpetati tööd tegema, tubli ja töökas inimene. Sellest kõigest on kindlasti ka minul elus õppida. Teades kui tublid tööinimesed olid minu vanavanaisa ja minu vanaisa, kuuldes ja nähes mida nad elus saavutasid, on minul eeskuju olemas, kuhu elus pürgida. Vanavanaisal oli oluline see et kõik kogemused, teadmised ja oskused saaksid järgmistele põlvedele edasi antud. Niisis kõik merealased teadmised said minu vanaisale ja temaga kaudu sain minagi väikese kalamehe pisiku, mis muutis kalastuse mina jaoks väga suureks harrastuseks. Suvistel koolivaheaegadel, mis mööduvad vanaema kodutalus mereääres, veedan palju aega nii võrkude kui õngedega merel. Kui vanaisa veel elaks, siis tal oleks kindlasti hea meel, et kalapüük ei ole perekonnast päris
perekondadeks.1 3.2. Perekonnaliikmed Rooma perekonnas oli tavaliselt palju liikmeid. Perekonna eesotsas oli perekonnapea (pater familias), kes omas piiramatut võimu (patria potestas) ülejäänud pereliikmete oma naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende naiste, poegade laste ja kõikide teiste kodakondsete kuni orjadeni välja üle. 2 Perekonnapea oli alati vanim meessoost pereliige. Nii võis see olla ka vanaisa, vanavanaisa või isegi onu. Vanavanaisal võib olla palju lapsi, kes kõik on abielus ja elavad eraldi majades ning kellel omakorda on lapsed ja lapselapsed, kes samuti elavad eraldi, kuid siiski moodustavad kõik tema järeltulijad, nende naised, lapsed ja lapselapsed ühe familia, kus valitses kõigi üle pater familias. Neid pereisa võimu all olevaid inimesi nimetati agnaatideks (agnati). Nad olid tavaliselt järeltulijatega veresuguluses, kuid mitte alati (näiteks adopteeritud isikud). 1 William L. Burdick