Välimus muutus tähtsamaks. Vanaema murdeiga 12-16a: Elas koos vendadega linnas, omas majas, neil oli väga raske. Nad pidid ise hakkama saama. 16a tuli ta Tallinna kooli ja elas üürikorteris.Kuna raha ei olnud siis kooli kõrvalt tegi tööd kahes kohas. Vanavanaema murdeiga 12-16a: 16a. õppis õmblemist meistri juures. Tegi palju maatööd, sest elas maal. Võrdlus: Mina pole veel kooli lõpetanud ja ei ela üksi. Mina tahan veel 16a. koolis käia ja õppida. Pärilikkus: Minul ja minu vanavanaemal ja vanaemal oli halb silmanägemine. Nad vajasid prille, mina vajan ka. Mina pärisin oma vanaemalt iseloomu ja geenid. Keskkond: Mina kasvasin üles ühelapselises peres, nemad aga paljulapselises peres. Mina käisin lasteaias, ei teinud maatöid. Minul olid moodsad riided ja palju erinevat toitu. Nende ajal ei olnud saada sellist toitu ja riideid nagu minul.
Tehti ka laupäevakuid ja pühapäevakuid , siis oli söök tasuta muidu võeti toiduraha palgast maha. Sügisel kui ka vili koristati,(siis olid juba kombainid) peeti oktoobri pühades pidu. Oli muidugi igal ühel osamaks ja selle raha eest anti igale ühele 300g viina ja hunnik leivakesi või nagu seal öeldi kalatsikuid. Need olid olnud väga head, pehmed. Kohalikus poes oli leiba väga vähe harva muugil ja kui toodi , siis anti igale töölise kohta pool kilo päevas. Vanavanaemal oli tervis vilets, tema leiba ei saanud. Kevade poole suve oli neil oma jahu , vanavanaema küpsetas ise leiba. Peale oktoobri pühi pandi vanaema vasikatalitajaks. Grupis oli 25 vasikat ja kui need kasvatada kuni kuu vanuseks, siis anti 150 rbl. preemiat. Ja ka heinatöö eest anti vanaemale 50rbl. Preemiat , Aino oli heinatõstja, tema sai 150rbl. Vanaema oli siis vasikajootja kuni 1954. aastani , kui abiellus Ilmar Bachmanniga. Tema toodi Athangelskist oma ema juurde 1953. a. sügisel
annaabi.ee 
