perioodiks. Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis. Maaletulekueelses sõnavaras on väga vanu iraani elemente, aga intensiivsemale keelelisele mõjule viitavad rändamiste perioodi turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all
Ungari sõnad on tihti peale väga pikad. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikleid ja atribuut ei käändu. Ungari sõnavara põhikiht on ürgne. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad. Ka grammatilise süsteemi alused on sellest perioodist, mida kutsutakse eelungari perioodiks. Järgmist keeleajaloolist perioodi nimetatakse vanaungari perioodiks. Kõige olulisemad keelelised mõjutused sel perioodil tulid slaavi keeltest. Keskajal võib arvestata juba ka saksa mõjuga. Vanaungari perioodi hilisemast ajast pärinevad esimesed käsitsi kirjutatud ungarikeelsed koodeksid. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. (1) Ajalugu Aastal 895 või 896 jõudisd ungarlased pärast pikki rändamist Kesk-Doonau madalikule. Peamiselt tulid nad Lääne-siberist ja Uurali piirkonnast. (3) 1. Jaanuaril aastal 1001 Korrniti
mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid. • Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Varem kuulusid samojeedide hulka ka kamassid, matorid ja koibalid, kelle keel on hääbunud. SOOME-UGRI KEELED: ugri keeled Obi ugri keeled handi keel mansi keel ungari keel †vanaungari keel Permi keeled komi keel sürjakomi keel permikomi keel udmurdi bessermani murre †vanapermi keel Volga keeled mari keel niidumari keel mäemari keel †merja keel †muromi keel †meštšera keel UURALI KEELEPU U Soomeugrilaste geneetiline ja keeleline sugulus • SOOMEUGRILASTE LIPP Lipu sümboolika ühendab Soome, Eesti, Ungari ja Udmurtia lipu värve ning
kinnitusega. Sisaldab 58 ungarikeelset sõna . Esimene ungarikeelne kirjalik terviktekst (tekstimälestis) umbes 1200. aastast pärinev (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst: Hauakõne on ladinakeelse teksti vabatõlge. Hauakõne esimene lause: Vaadake, mu ligimesed, oma silmadega, mis me oleme, vaid tolm ja tuhk... Esimene ungarikeelne ja vanim soome-ugri keelne luuletus Vanaungari Maarja-itk on pärit 14 saj. algusest. Algupärane tekst oli ladinakeelne hümn Prantsusmaalt. Kroonikad Gesta Hungarorum ungarlaste maaletulekust 12.-13. sajandi vahetusel elanud "meister P." kirjutatud teos Gesta Hungarorum 2. Lääne allikatele toetuv ebatõeline lugu, mis samastab ungarlased hunnidega Chronica Hungarorum (1487) esimese ilmaliku ungari kroonikakirjutaja János Thuróczi teos kogu Ungari ajaloo kokkuvõte Attilast kuningas
Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis. Maaletulekueelses sõnavaras on väga vanu iraani elemente, aga intensiivsemale keelelisele mõjule viitavad rändamiste perioodi turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all
annaabi.ee 
