Naene joosnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. See löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud «Saad». Selge ilmaga peab kiriku torni ots vee sees rahvajutu järele näha olema. Peipsi järve tekkimine Paldiski ümbruses ning iseäranis Madise kihelkondas on olnud ju vanast ajast kuulda, et Kalevipoeg olla vanatondi (või sortsi ) nõiaga võidelnud. Vana nõid käinud Kalevipoja järel ja soovinud võitlust. Aga tark õpetanud Kalevipoega ja andnud ühe kuuseoksa ja ühe liivatera ja ühe veetilga. Kui nüüd Kalev läinud, tulnud nõid, ja Kalevi visatud liivaterast sündind mägi. Ja kui nõid ju mäest läbi oli saanud, siis visanud kuuseoksa, ja siis tekkinud suur mets. Ja kui nõid metsast läbi raiunud, visand Kalevipoeg veetilga maha, siis tulnud Peipsi järve
ennast ära hirmutada. Kolmekesi sattusid nad aga rahapaja otsa. Iga üks sai koti kulda. Liina läks koju sellega. Järgmisel õhtul tuli Õuna Endel talle kosja. Kui ta aga teatas, et ta on uus kubjas, siis Rein saatis ta kus kurat. Kuna Endel kukkus ähvardama, siis võttis Rein oma kapist koti, kust tulid mehiksed välja. Nad peksid Endli läbi. Rehepapp läks metsa. Tegi lõkke ning ootas Vanapaganat. Vanapagan tuligi. Vanapagan mõtles, et saab Rehepapi elu võtta, aga Rehepapp püüdis Vanatondi enda lõksu. Ta vilistas vilet, mis kutsus metsaelukat kõik sinna. Nad läksid Vanapaganale kalle ning temast ei jäänud midagi alles. Rehepappi nad aga ei puutunud, kuna ta oli tuleääres. Õuna Endel murdis öösel Räägu Reinu majja sissa ning võttis tema koti. Ta viis selle välja pakule ning ta lõi kirvega selle pooleks. Kotist hüppasid mehikesed talle peale ning tapsid Endli ära. Mehed ise põgenesid kuhugi ära. Andresepäeval võttis Jaan Kaarli püssi ning armulaualeiva
annaabi.ee 
