otsingule armastuse ning Jumala otsingule. Tammsaare "Juudit" Tammsaare "Juuditi" aluseks on piiblilegend vagast lesknaisest, kes Jehoova saadikuna ja tööriistana võrgutab Betuulia linna piirava Nebukadnetsari sõjapealiku Olovernese ja tapab ta, tuues oma rahvale asitõendina mehe maharaiutud pea. Kirjanik on vana piibliloo põhjal kirjutanud mõtisklused mehe ja naise suhetest, võimust ja armastusest, tehes seda tuntud moel -- asjade "ürgloomusele" viitava, vanatestamentliku raskepärasusega. "Juuditi" põhikonflikt on suure idee (jumalike, riiklike, kogukondlike kohustuste) ja vahetu, "väikese" inimliku eksistentsi igavene vastuolu. Nagu Tammsaare puhul ikka, on loos tunda autori isiklikku kohalolu: "Juuditi" lugu jutustades hindab ja moraliseerib ta lakkamatult. Draamas avaneb Tammsaare üsna varjamatu skeptitsism "suurte ideede" suhtes
Abielu sõlmiti 1558. aastal, 1559 astus François II ootamatult vabanenud troonile ning Maryst sai Prantsusmaa kuninganna. 1560. aastal niisama ootamatult kuningas suri ning leseks jäänud Mary Stuart pöördus tagasi Šotimaad valitsema, võttes Pariisist kaasa nii prantslastest õukonna kui ka sõjaväe. Šotlaste rahvuslik vastupanu leidis väljenduse kalvinismi levikus, mida šotlased võtsid vanatestamentliku rangusega. Calvini õpilane John Knox nõudis katoliiklasest kuninganna kukutamist. Inglismaa toetusel alustati sõjategevust prantslaste vastu, sundides nad Šotimaalt lahkuma. Kalvinistlik kirik muudeti 1567. aastal Šoti riigikirikuks. Prantslaste toetuseta jäänud kuninganna pidi juunis 1567 loobuma troonist poeg James VI kasuks. Prantsusmaal leseks jäänud Mary Stuart abiellus Šotimaal lord Henry Darnleyga, kellega peagi tekkisid lahkhelid. Sidunud end
üles Pariisi katoliiklikus õhkkonnas. Abielu sõlmiti 1558. aastal, 1559 astus François II ootamatult vabanenud troonile ning Maryst sai Prantsusmaa kuninganna. 1560 niisama ootamatult kuningas suri ning leseks jäänud Mary Stuart pöördus tagasi Sotimaad valitsema, võttes Pariisist kaasa nii prantslastest õukonna kui ka sõjaväe. Sotlaste rahvuslik vastupanu leidis väljenduse kalvinismi levikus, mida sotlased võtsid vanatestamentliku rangusega. Calvini õpilane John Knox nõudis katoliiklasest kuninganna kukutamist. Inglismaa toetusel alustati sõjategevust prantslaste vastu, sundides nad Sotimaalt lahkuma. Kalvinistlik kirik muudeti 1567 soti riigikirikuks. Prantslaste toetusest ilma jäänud kuninganna pidi juunis 1567 loobuma troonist poeg James VI kasuks. Lisaks Mary Stuarti katoliku usutunnistusele ärritas soti kalviniste ka kuninganna eraelu.
annaabi.ee 
