kultuurielu kehvuse pärast.( Tuglas arvustas teravalt eesti relistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks). Kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks oli estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. Loomingus väljendati ühiskondlike ja rahvuslike ideid. Nooreestlaste looming esindas uusromantisimi( esiplaanil kirjaniku subjektiivne, kujutluslik nägemus). Keerulisem ja modernsema väljendusviisiga kui vanaromantism. Noor- Eesti ei olnud ainult kirjanduslik rühmitus, vaid taotles laiemalt eesti kultuurilisi eesmärke. Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst. Noor- Eesti andis kunstnikele tegutsemis- ja esinemisvõimalusi, need omakorda toetasid rühmitust oma töödega.( kujundasid ja illustreerisid Noore- Eesti väljaandeid). Noor- Eesti oluline tegevusvaldkond oli ka keeleuuendus( Johannes Aaviku eestvedamisel). Eesti kirjakeele sõnavara täiendamiseks ja puhastamiseks saksa mõjust.
" (B.Alver) Ärge laske tujul langeda metonüümia- metafoori ja personifikatsiooni vahe Terve vald aeti kokku sümbol- Toonela jõgi, latern (Alver), eluõhtu "Täht ehk süttib su üle veel." "Liigume loogeldes loojangu poole." (Runnel) epiteet- kaunistav lisandsõna sünekdohh 24.Luule aastail 1905-40 20.saj algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. Peamised zanrid olid ühiskonnakriitiline realism (Vilde, Kitzberg, Tammsaare), luules vanaromantism ja hiljem uusromantism. Rühmitused. Noor-Eesti III album. I maailmasõja ajal tagasilöök, kuid sõja lõppedes uuenes jõudsalt, mida soodustas ajaloolised sündmused ja Eesti kultuuritraditsioonid, aga ka suurem avatus läänemaailmale (modernism). Keskne eluhoiak individualism, aga palju erinevaid ühiskondlikke teooriaid (marksism), mille puhul toimus pidev ümberhindamine. 1920ndatelolulised kolm ettevõtmist: 1922 asutati Eesti
annaabi.ee 
