juhtplokk). Kogumiskohta üleantav romusõiduk ei tohi sisaldada ka muid jäätmeid nende eest on vastuvõtjal õigus küsida raha käitluskuludeks. Kogumis- või lammutuskohast väljastatakse arvel oleva mootorsõiduki omanikule lammutustõend, mille alusel saab sõiduki liiklusregistrist kustutada. (NB! Seda vaid juhul, kui tegu on seaduslikult töötava kogumis- või lammutuskohaga.) Koos romusõidukiga on vastuvõtja kohustatud tagasi võtma ka kuni 5 vanarehvi. Rehvide maaletoojad on muude tekkinud vanarehvide kogumist korraldanud ka rehvitöökodade või eraldi kogumispunktide kaudu. Vanarehvid saab kõigis vanarehvide avalikes kogumispunktides ära anda tasuta sõltumata rehvide kogusest. Kui rehve on suurem kogus (nt veoauto 5 koormatäis), siis tuleks ühendust võtta mõne tootjaga (tootjate andmed leiab
toodud ka kummimassist valmistatud teede puhul parem rehvide haakuvus, siis paraku sõltub see peale ehitustehnoloogia veel ilmast. Mõnel pool võib selliselt ehitatud teed olla hoopis libedamad. Rehvide taaskasutamist teedeehituses raskendab veel kaks korda kõrgem tehnoloogia hind kui on tavalise asfalttee rajamine. Ühe kilomeetri pikkuse ja viie meetri laiuse asfalttee ehitamiseks kulub teekatte aluskonstruktsiooni rajamisel 1000 tonni purustatud rehve. Eestis võiks tekkiva vanarehvi kogusega ehitada igal aastal 12 kilomeetrit korralikku sõidutee aluskihti. Katseks on purustatud vanarehve kasutatud n-ö Test-teelõigul Kiiu mahasõidul Peterburi maanteel. Test-teelõik ehitati koostöös OÜ-ga Rapla Teed ja on 50 meetrit pikk ning kasutati 60 tonni purustatud vanarehve. Siiani on see hästi vastu pidanud nii pakasele, suvistele paduvihmadele ja liikluskoormusele [19, 26]. Ida-Virumaale rajati kaasaegne vanadele autokummidele rajatud Uikala Prügila.
annaabi.ee 
