rännanud ja viibiksin kuskil tantsusaalis; Uno Naissoo ja Heldur Karmo ,,Nüüd astub hobu omapead", mis sai väga rõõmsalt ja kelmikalt Zahharovi poolt lauldud, tekkis tunne nagu ma oleksin suves ; Arne Oit´i ja Heldur Karmo ,,Suveöö", see laul oli minu arust üks kaunim laul sellel kontsedil, laul pani minu südame kiiremini käima ja tundsin mitu korda oma näol tõelist rõõmu naeratust ; Lembit Veevo ja Helga Tõnson´i ,,Romanss", mis tõi nii mõnelgi vanaproual pisara silma, see laul oli muidugi eriti romantiliselt ehk emotsionaalselt lauldud; Arne Oit´i ja Heldur Karmo ,,Minu südames sa elad", selle lauluga tõstis bariton publiku tuju jälle lakke, rahvas plaksutas, laulis kaasa; seoses Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Ära võõrks jää" tundisin,et see muserdas natuke mind, teine liiga tõsine laul juba, kuigi Zahharov oskas sellegi väga veenvalt ja kaasakiskuvalt esitada, segas see tõsidus mind ikkagi;
Kõik tööd ta käes edenesid. Aga siis toodi ta linna ja temast sai kojamees. Vastumeelne oli talle see töö ja uus elamine. Uue töö sai ta poole tunniga valmis. Lõpuks harjus ta ka uue eluga. Tema ülesandeks oli hoida hoov puhas, kaks korda päevas vett tuua kööki, puid tassida ja lõhkuda ja maja valvata, et keegi võõras hoovi peale ei tuleks. Gerassim oli tõsine ja range. Ta sai endale elamise köögi kohale kambrisse. Sinna meisterdas ta ise mööbli. Vanaproual oli suur teenijaskond. Seal olid pesijad, õmblejad, tohter, koguni sadulsepp, kes oli samas ka proua arst ning isegi kingsepp Kapiton Klimov, kange joodik. Prouale tuli ükskord äkki mõte, et kui teeks Kapiton Klimovi naisemeheks. Ehk võtab aru pähe. Nii arutas ta seda mõtet ülemteener Gavrilaga. Nad arutasid omavahel, et Kapiton Klimovile meeldib vist pesija Tatjana. Tatjana oli virk. Talle anti pesemiseks vaid kõige peenem pesu. Ta tegi tööd kahe eest. Ta