sel ajal mõisnike ning talurahva olukord. Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig, mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula. Teises liinis kannavad keskseid rolle Vaitla mõisa noorparun Herbert Heidegg ja kaunis prantslanna Juliette Marchand, vanaparuni nooremate laste guvernant(kasvataja). Teose esimene liin lõpeb õnnelikultMahtra sõjas käinud, kuid karistusest pääsenud Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad. Vildel õnnestus ühendada ajalugu ja kirjandus, kujutada lähimineviku tõsielulisi sündmusi ning teha seda kaasakiskuvalt. Suurem osa ajaloolisest triloogiast ilmus aastatel 19021905 ajalehtedes ning eriti ,,Mahtra sõja" mõju eesti lugejatele oli vahetult enne 1905.aasta revolutsiooni ülisuur.
Talupoeg rääkis, et seda seadust ei tulegi. Parun Herberti isa püüdis aga et uusi seadusi ei tuleks, sest need oleksid talle kahju toonud. Ta mõjutas teisi Maapäevas. Taim võõras mullas Juliette Marchand hoidus nüüd pahandustest, sest ta teadis, et need tulu ei too. Ada Kuno enam ei läinud kituma guvernandi peale, sest Juliette hakkas neile aina rohkem meeldima. Tegelikult olid kõik preili Marchandiga rahul peale Adelheid von Heideggi, vanaparuni tütar ja uue paruni vanem õde. Adelheid kadestas Juliette tema välimuse, lauluhääle ja palju muu pärast. Kui Adelheidil oli sünnipäev, siis vihastas vana parunini vanem tütar eriti, sest kõik mehed soovisid Juliettega tantsida ja kuulata teda laulmas. Adelheid palus omaema aidata Juliette seltskonnast eemal hoida, kuid see ei õnnestunus, kuna mehed kutsusid teda üha uuesti ja uuesti tagasi. Juliette sai ka rääkida oma plaanidest talupoegadega, millele leidus paar toetajat
Talupoeg rääkis, et seda seadust ei tulegi. Parun Herberti isa püüdis aga et uusi seadusi ei tuleks, sest need oleksid talle kahju toonud. Ta mõjutas teisi Maapäevas. Taim võõras mullas Juliette Marchand hoidus nüüd pahandustest, sest ta teadis, et need tulu ei too. Ada Kuno enam ei läinud kituma guvernandi peale, sest Juliette hakkas neile aina rohkem meeldima. Tegelikult olid kõik preili Marchandiga rahul peale Adelheid von Heideggi, vanaparuni tütar ja uue paruni vanem õde. Adelheid kadestas Juliette tema välimuse, lauluhääle ja palju muu pärast. Kui Adelheidil oli sünnipäev, siis vihastas vana parunini vanem tütar eriti, sest kõik mehed soovisid Juliettega tantsida ja kuulata teda laulmas. Adelheid palus omaema aidata Juliette seltskonnast eemal hoida, kuid see ei õnnestunus, kuna mehed kutsusid teda üha uuesti ja uuesti tagasi. Juliette sai ka rääkida oma plaanidest talupoegadega, millele leidus paar toetajat
annaabi.ee 
