lubanud, et kui see jalad alla saab siis ta abiellub temaga, siis Indrek täitis oma lubadust ja võttis Tiina endale naiseks. Indrek oli jälle võitnud. Tammsaare on öelnud:"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Hoolimata sellest, et Indrek nägi Vargamäe maadega väga palju vaeva, ei tulnud tal selle koha vastu vähimatki armastust. Peale "Tõe ja Õiguse" on võitjate ja kaotajate rolle ka teistes Anton Hansen Tammsaare teostes. "Põrgupõhja uues vanapaganas" jäid kaotajaks nii Jürka kui ka kaval-Ants. Kaval-Ants rääkis Jürkale igasuguseid jutte, kuidas õndsaks saada ja Jürka uskus teda. Esialgu oli Ants küll võitja rollis, kui ta sai Vanapagana enda heaks tööle panna, kuid teose lõpus jäi kaval-Ants kaotaja rolli, kui tema nimele kirjutatud Jürka maja maha põles. Jürka aga oli läbi teose koguaeg kaotaja rollis. Ants kasutas teda tööloomana enda heaks. Ta ehitas Antsu maale enda rahade eest maja, mille kirjutas naabri nimele
Vanapagana last. Vanapagana pidudel on uhke toidulaud, seal ei tohi risti ette lüüa ega ristiusu palveid lugeda, sest muidu muudab peremees toidu sõnnikuks. Teinekord on Vanapagan kosmogooniline tegelane, kes on tekitanud suuri maapinnavorme (mägesid, järvi), kandnud kokku suuri kive, puistanud neid laiali või visanud kivirahnu ühest kohast teise (sageli sihtides kirikutorni). Tema kõrval võib olla teine tegelane, keda nimetatakse vanaisaks, jumalaks jne. Kosmilise rolli tõttu on Vanapaganas nähtud triksterit, kes on "ennemuistsel ajal jätkanud suurt loomistööd ja kellel on seetõttu selgeid kultuurikangelase tunnuseid". Vanapagana ettevõetud tööd jäävad alati pooleli (nt linnade või sildade ehitamine). Vanapagan esineb muistendites ka osava sepana, Vanapagana naine või ema on aga tuntud kui kangakuduja. 2 Rehepapp ja vanapagan
ettepaneku ja läheb maa peale elama, et suudab tõestada, et maa peal on võimalik õndsaks saada, siis muudab korra ära. Vanapagan läheb maa peale õndsaks saama, kaasas ka põrgueit Lisette, kellega hakkavad talu pidama (Põrgupõhja on talu nimi) Vanapagan on siiras, ning üritab aus olla. Kaval-Ants ilmub vanapagana juurde, sest Kaval-Ants on ju seal peremees. Lõpuks saab aru, et Vanapagan on tõepoolest saatan. Kaval-Ants näeb Vanapaganas teenimisvõimalust. Ants annab Paganale looma lehma, Ants tahab vastu, et Pagan läheks Anstu juurde sulaseks = KASUTAB ÄRA. Orjanduslik suhe hakkab. Lõppeb katastroofiga = toimub suur tulekahju, kus Vanapagan paneb Antsu talu ja ka Põrgupõhja põlema. Tõlgendati, et töölisklassi ei saa lõputult rõhuda, sest muidu alustavas mässu.
Peategelane toob mujalt mandrilt naise, naine ei kohane, teda ei võeta omaks. Ta mees hukkub. Naine töökas ja kokuhoidlik, pidi oma varud ära jagama. Läheb oma koju tagasi. "Ekemoor" (1941) - peategelased rändavad ,otsib lahtisi allikaid(elumõtet), romaan-novellides."Üle rahutu vee" (1951) , paguluses , piirsituatsioon, paatkond merel. "Leegitsev süda" (1945) -viimane kodumaal ilmunud teos. armastusromaan.slguses surmaeelne kirjeldus. (nagu oli ka tammsaares -põrgupõhja uues vanapaganas).tõsiseim ja läbimõelduim romaan.ilmus küll paguluses, aga käsikiri valmis eestis.autori lemmik romaan.Vastuseks nipernaadilikule eluviisile.Jõutakse tõdemuseni ,et kunstiteos peab suutma puudutada rahva hinge. "Kas mäletad , mu arm?"(1951-1959) -3 osa.viimane teos.mehed lähevad raha teenima kaugele põhja metsatööle, nädalate kaupa ära. On tuisk, katkestavad töö. Kokkusurutud ühte ruumi, palju vaba aega. Hakkavad lugusid rääkima, tõsised lood naistest. Romaan-novellides.
annaabi.ee 
