Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle. Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma.
Rehepapp, keda kutsuti rehe-Sandriks, oli küla kõige targem mees. Ta andis alatasa teistele külaelanikele nõu ning mõtles pidevalt välja uusi nippe, kuidas vanapaganat, tõvesid ja kolle ülekavaldada. Rehepapp elas üksikut elu koos oma kratiga, kelle nimi oli Joosep. Tollel ajal oli varastamist väga palju. Rööviti peamiselt mõisa, kuid ka enda naabreid ning sõpru. Selleks, et kõige selle näppamisega hakkama saada, tõttasid rahvale appi kratid. Kratte sai vanapaganalt kolme vere tilga eest osta, kuid see oleks tähendanud oma hine põrgusse müümist. Rehepapp mõtles välja viisi, kuidas kohutavast verevandest pääseda. Nimelt ohverdas ta oma vere asemel kolm tilka sõstramahla. Nii sai ta oma meisterdatud kratile hinge sisse ning põrgusse jäi ka minemata. Ta jagas lahkelt oma sõstraid kõigi külaelanikega, kes soovisisd oma kratile hinge osta. Tollel ajal liikus metsas ringi väga palju huvitavaid olendeid, kes ei olnud just
tulla, sest Ants võttis läbi manipulatsiooni Jürkalt maad ära ning alatasa tõstis Põrgupõhja renti. Lisaks sellele oli Antsu poeg süüdi Maia surmas ning kui Jürka üks poegadest tööõnnetuse pärast enesetapu sooritas, oli Ants süüdimatu, muutes ennast ohvriks. Seega mina usun, et Kaval-Ants vääris seda, mis talle teose lõpus osaks sai, sest ta läks oma nahhaalsusega liiale. Ta oli aastakümneid Jürkal nahka üle kõrvade tõmmanud ja lõpuks, nõudes Vanapaganalt tema ainsat allesjäänud silmatera (Põrgupõhja), läks Jürka hulluks. Kõik need aastad oli Jürka lubanud endale pähe istuda, kuid sellega läks Ants üle piiri ja Vanapagan pidi enda eest lõpuks välja astuma. Põrgupõhja oli Jürka jaoks ainus paik, kus ta võis õndsust saavutada, sest ta oli seal kogu elu vaeva näinud. 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas.
3 * Kirjuta lõigust variant mitte-lineaarses järjestuses ja sisefokuseeringus (jutustaja teadmised on piiratud, tegelase teadmistega) Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan” „Mis teie soovite?” Seda ükskõikselt küsimust ei oleks vanapagan osanud Peetruselt oodata või isegi kui Peetrus oleks küsinud kelleltgi midagi sellist, siis kindlasti mitte vanapaganalt, kes oli juba pika päeva oodanud – liialt pika arvestades, et tal oli põrgus tuhandeid hingi, keda põletada, venitada, haavata ja nendega kõike muud teha. Kõik see oli pooleli – piinaja oli seal, ootas ja ootas ja ootas mõttetult. Ning kui lõpuks otsustas ootamise asemel tegutseda, siis vastati talle nii! Jultumus! Ülbus! Ta oleks pidanud nägema neid halbu endeid. Taevas oli harilik aastane hingede-päev: tehti üldist kokkuvõtet, kui palju hingi pääseb paradiisi,
monotoonselt ühetooniliselt, kurvameelselt, vaikselt 2p c) ta oli laisk ja tahtis ruttu palju raha saada; 1 6. emotsioonid näoilmed, tundmused, pilgud d) ta tahtis vanapaganalt kulda saada. 7. objektiivseks ükskõikseks, omapäraseks, erapooletuks 8