igaühel tuli oma osa kanda sellest, mis meie kõikide peale tuli..." Ajakirja käsitletavas neljas numbris on ilmunud kolm portreeloo taolist artiklit: ,,Naisajakirjandus ja värvika elulooga Nellie Bly" (2/2011), ,,Kultuur ja elu" (3/2011) ja ,,Tõnu Uusküla. Kõik materiaalne kunagi hävib" (3/2011). Lugu pealkirjaga ,,Kultuur ja elu" keskendub peamiselt ajakirjanik Jüri Kotsinevile ning suures osas tema baltisakslasest vanaonule, kes oli olnud Siberis vangilaagris ning hiljem Ida-Saksamaalt läände põgenenud. Portreelugu Nellie Blyst püüab taaskord avalikkuse ette tuua eestlastele vähetuntud märkimisväärset kultuuritegelast. Lugu Tõnu Uuskülast on kirjutatud intervjuuvormis ja keskendub tema ametile vanade trükiste ja käsikirjade konservaatorina. Isikulugude kategoorias on analüüsitavas neljas numbris ilmunud kaks arvamuselaadset lugu
Nimetus Printsipaat tuleneb nimetusest printseps (lad. k - esimene), algselt tähendab esimest kodanikku ehk keisrit, keiser rõhutas ise et on primus printsepares ehk esimene võrdsete seas, ametlik nimetus see ei olnud aga nii neid kutsuti. Ametinimetustest oli kõige tähtsam imperaator, mis algselt tähendas seda kelle käes on impeerium oli kõrgeim sõjaväeline võim. Kõigeolulisem on vast see, et Augustus võttis endale nimeks ka Caesar, see viitab otseselt tema vanaonule, kes ta oli lapsendanud, kuna Julius Caesar oli pärast surma jumalaks kuulutatud, siis ka Augustus võttis endale nime Jumalikkuse Poeg. Nimetus Augustus suursugune, kõrgeaulik jne, anti talle senati poolt, seda andes tehti läbi sakraalne nimevahetuse riitus. Augustus oli ainus kes oli II triumviraadist järgi jäänud ning ainuvõimu temale andmise poolt oli ka senat. Ta oli sõjaväe kõrgeim juhataja, ta võttis endale ka mitmeid riigiameteid. Ta võttis
annaabi.ee 
