Paljud vanausulised pagesid kaugetele põhjaaladele ja mõned põgenesid ka Peipsi järve idakaldale Eestisse. Usuti, et maailmalõpp pole enam kaugel. Mihhail Romanov Vene impeerium 18. sajandil Venemaa tsaar Peeter I taipas, et Venemaa saab maailma asjades kaasa rääkida ainult siis, kui sellele tundmatule ja kaugele maale antakse euroopalik nägu. Inimesed mäletasid küll rohkem seda, et ta keelas vanameelsetel habeme kandmise, kuid tegelikult muutis Peeter I Venemaa valitsemisviisilt ja üldiselt suundumusel lähedaseks Euroopa riikidele. Euroopalike kommete, eluviisi ja riietusesundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Haldusalased ja organisitsioonilised ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse (see oli riiki valitsenud nõukogu). Selle asemele
kuulunud inimesed- Molotov, Malenkov, Kaganovitš jõudnud arusaamisele, et Hruštsovi tegevus on läinud nii kaugele, et sisuliselt üldse teistega ei arvesta, teeb, mida tagab- kui nii jätkub, ei tule valitsemisest midagi välja. Leiti üksmeelselt, et mõistlik oleks H võimult kõrvaldada. Kindlasti polnud neil plaanis, et H ära tappa, aga et ta loobuks parteijuhi ametikohast. Esialgu oli tegelikult NLKP KK Presiidiumis vanameelsetel selge ülekaal. Nad olid päris kindlad, et neil tõepoolest on võimalik H-le survet avaldada, samamoodi nagu üheskoos võeti maha Beria. Olukord läks vanade tegijate kontrolli alt välja, H ja paar toetajat ütlesid, et seda peab otsustama laiem seltskond, NLKP KK Pleenum, kiirkorras kutsuti kokku uus pleenum. Marssal Žukov oli oluline, oli H poolt. Tema tegelikult oma ametit ära kasutades ja sõjaväelennukeid kasutades tõi ka Siberist ja kaugetest kohtadest KK
annaabi.ee 
