Oluline on tähelepanu pöörata vaid sellele, et hinnataks ja väärtustataks ka positiivset, mitte ei rõhutataks vaid lapse vigu ja eksimusi. Kindlasti ei ole õppimine võistlev tegevus Esimeset kuni üheksanda klassini antakse suulisi ja kirjalikke hinnanguid. Samuti saavad õpilased analüüsida enda ja kaasõpilaste töid ja tegemisi. Tähtsal kohal on ka käitumise analüüsimine. Põhjalikumate kirjalike hinnangute sagedus sõltub sellest, kui palju laste ja nende vanamatega jooksvalt suheldakse. Kui suhtlus on tihe ja mõlemapoolselt toimiv, siis pole põhjalikumaid kokkuvõtteid vaja teha kuigi tihti. Alates üheksandast klassist minnakse üle numbrilisele hindamisele. Hinnanguid antakse edasi kuni viimase kooliastme lõpuni. Numbriline hindamine on sarnane tavakooli hindamissüsteemile: hinded 1-5ni. Igale hindele annab õpetaja põhjaliku hinnangu, miks õpilane on oma hinde vääriline. Iga õppeaasta lõpus saadakse kirjakeelne tunnistus, kuhu iga
USAs saadi sama suguseid tulemusi mustanahaliste seal, aga seal 11-14 aastaste seal. Suhted eakaaslastega ja riskikäitumine · Iseseisvusega kaasneb rohkema aja veetmine aekaaslastega. Olulised on eakaaslastest koosnevad grupid. Nende väärtushinnangud aga võivad erineda õpetajate ja vanemate omadest. Noruki sotsiaalsed suhted võivad olla oluliselt erinevad võrreldes suhetest oma vanamatega. Lapsepõlve jooksul iseloomustatakse suhet vanematega kui ,,ühepoolset autoriteeti", kus vanemad üritavad edastada lastelen juba väljakujunenud teadmistest ja hoiakutest kogumit. Kolmas osa: Lapse vaimne areng 10.Taju Imikute taju uurimise meetodid · Imikutga töötamine pole kerge, sest nad ei oska öelda, mida mõtlevad, ning seda, mida nad teavad, peab järeldama nende käitumisest.
annaabi.ee 
