Lõpuks vooderdatakse seest pehmete sulgede ja karvadega. Mai teisel poolel või juuni alguses munetakse täis esimene kurn (ca 3-7 punakas-pruuni täpilist muna). Teist korda saab kurn tavaliselt täis juuli lõpus või augusti alguses. Haub emaslind ning ca 14 päeva pärast kooruvad pojad, keda tuleb pidevalt toita (kuni 600 korda päevas). Pojad lahkuvad pesast pärast 19-22 päevast toitmist. Seejärel tullakse veel mõnda aega pessa ööbima ja saadakse paari nädala jooksul vanalindudelt toitu, kuni ise putukaid püüdma asutakse. Millal võib Eestis kohata... Esimesed Eestis pesitsevad suitsupääsukesed saabuvad aprilli keskpaigas. Suuremal hulgal jõuab neid kohale mai alguses. Põhjapoolsete pesitsejate läbiränne kestab terve mai. Sügisene lahkumine talvituskohta algab augusti keskel ja kestab septembri keskpaigani. Põhjapoolsete pesitsejate läbiränne võib toimuda kuni septembri lõpuni. Kaitse Eestis
Arvatakse, et rändele asumise märguandeks on päeva pikkus, mis mõjutab hormonaalset tasakaalu. Enne rännet tekib lindudel nn ränderahutus. Nad muutuvad aktiivsemaks, muutub päevarütm ja naha alla hakkab kogunema rasv. Katsed on aga näidanud, et ka pimedas puuris peetud rändlinnud muutuvad õigel ajal rahutuks ning hakkavad hüppama õiges suunas. Linnud ajastavad oma rände nii, et kohale jõudes ootaks ees piisav toidulaud. Paljud noorlinnud õpivad esimesel lennul ka vanalindudelt. Linnud on ilmselt juba sündides kaasa saanud teadmise, millal ja kuhu lennata see on neil lihtsalt geenides. Joonis 2. Matsalu rahvuspark. Lindude ränne. Rändele tuleb minna õigel ajal, tervena ja täis kõhuga. Kõige olulisem on söömine ja rasvakihi kasvatamine. Nälginud ja nõrgad linnud suure tõenäosusega rännet üle ei ela. Seepärast võib väiksemate lindude kehakaal enne rännet isegi kaks korda suureneda. Enamik
Tiibade siruulatus on kuni 81 sentimeetrit. Vöötkakk on levinud nii Euraasia kui ka Põhja-Ameerika okasmetsades ja metsatundras. Pesitseb nii õõnsustes kui ka väikestes risupesades (vares, harakas). Kurna suurus kõigub 3-13 munani. Haudevältus ligikaudu 30 päeva, peale kolmenädalast pesaelu lahkuvad pojad täielikku lennuvõimet saavutamata pesast. Umbes viis nädalat veedavad noorlinnud veel pesa läheduses ja manguvad vahetpidamata vanalindudelt toitu. Vöötkaku iseloomulik käitumine saagijahil on rappelend. Raplemine on veidi pehmem ja ,,õhulisem" kui tuuletallajal. Aktiivne päeval ja videvikus. Põhiosa toidust moodustavad uruhiired. Vöötkaku arvukus ning pesitsusedukus sõltuvad nende olemasolust ja arvukusest. Räppetombu pikkus, laius ja kõrgus: 41×22×19 mm. Eestis on vöötkaku pesitsemine tõestatud 4 korral: 1893.a. leiti pesa koos pojaga Saaremaal, enne 1897 aastat leiti pesa Harjumaal Leholas. 20
annaabi.ee 
