Kodukakk Kodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga lind. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid. Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea, mida suudab ta pöörata 270° Kehapikkus on neil 4045 cm. Isaslindude keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Vanalindudel on kaks värvusevarianti: pruun ja hall. Mingil määral on see seotud geograafilise elukohaga. Hallide isendite ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega. Õla sulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel on suured valged laigud. Hoosuled on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga. Tüürsuled on hallid ookrivärvi vöötide ja peente tumedate hallikaspruunide tähnidega. Keha alapool on valkjas tumedama prunikashalli vöötidest ja triipudest koosneva mustriga
Pesa: Tüüpilised, kas puuõõnes või mõne teise linnu vanas pesas. Ei ole mingit vooderdist, väljaarvatud mõnel söörätsul. Sigivus: Tavaliselt 1 kurn aastas, kuid juhuti 2 (loorkakul, kõrvuk- ja soorätsul ning karvasjalg-kakul), puhuti, kehvadel närilis-aastatel ei ühtki (lumekakul, hand- ja habekakul) Munad: 2-8 muna, koorumine eriaegadel. Haudumine: 21-35 päeva, üksnes emase poolt, keda isane toidab. Pojad: Pesahoidjad, vähe arenenud, udusulis. Poegade toit: Sama nagu vanalindudel; tuuakse nokas. Pesast lahkumine: Noored lahkuvad pesast mingil ajal 21 kuni 36 päeva vanusena, sagely hulk aega enne lennuvõimestumist. Lendama hakkavad umbes 28. ja umbes 90. elupäeva vahel, kuid pojad võivad jääda vanematest sõltuvateks mitu nädalat pärast sedagi.(Dominic Couzens, 2005) Kaklaste liigirikkusest Eestis Eestis on 12 erinevat kaklast ja nendeks on: Habekakk Strix nebulosa, Händkakk Strix uralensis, Karvasjalg-kakk e
annaabi.ee 
