aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10-10 m. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivsetest prootonitest ja laenguta neutronidest. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis keemilise elemendiga tegemist on. Aatomi tuuma läbimõõt on umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna. [8, 9] 4 Ajalugu Kõik algas juba antiikajast (u 800 500 eKr), kui vanakreeklastel oli 4 põhielementi, millest arvati kõike koosnevat. Hiljem juba püüti aine ehitust arutluste teel kindlaks teha, näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputult jagatavaks. Paljud teised aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu, seetõttu oletati, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida hakati nimetama aatomiteks. Sõna aatom tuleb kreeka keele sõnast atomos, mis tähendab jagamatust. Tegelikult tuli mõte elektrist varem kui aatomitest
Juba kerge puudutuse tagajärjel paiskuvad viljad suure hooga laiali. Vilju levitavad peamiselt loomad. Samblarinne: pidev või katkendlik, esinevad palusammal, laanik, metsakäharik, raunik, kaksikhambad, lehiksamblad, roossammal. Raiestikel on lopsakas alustaimestik rohunditest ja kõrrelistest: põdrakanep, pajulilled, lillakas, seaohakas, sinihelmikas, metskastik, kasteheinad, luht-kastevars. KASTEHEINAD perekond Agrostis; nimi oli kõrrelise nimeks juba vanakreeklastel (tõenäoliselt sõnast agros põld). Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: suur kastehein kuivendatud madalsoodes, hõredates võsastikes; harilik kastehein kuivades, liivastes, hõredates männikutes; valge kastehein soodes, hõredates metsades; soo-kastehein soos, luhtadel, veekogude kallastel; mägi-kastehein kasvab kuivadel liivastel nõlvadel ja loodudel. Kasteheinad on püsikud, mis kasvavad tuttidena või võsunditega. Lehed pikalt
annaabi.ee 
