Eusebius, viies osa. Florestan kuues osa, rahutu, keevaline natuur, impulsiivne. Tema naise Clara Schumanni muusikaline portree (seesmisega kirega naine, tänu temale on valminud paljud Schumanni teosed) ''Chiarina'', kaheteistkümnes osa. 1844 on andnud Clara Schumann Tartus 3 kontserti, võeti suure vaimustusega vastu. Nõuti veel üht kontserti. Viimane osa marss Davidspüngerite marss filisterite vastu. Kasutab saksa viisi ''Grossvater'', naerab filistreid vanaisadeks. Hector Berlioz (1803 1869) Täisealisena astus arstiteaduskonda, kuid teda köitis muusika ja üsna pea otsustas eriala vahetada. Vanemad olid vihased. Pidi hakkama ise enda eest hoolitsema. Muusikat lõi suure seesmise kirega. See oli ta kõige suurem kirg. Reisid olid väga edukad, eriti just reisid Venemaale. Lisaks kirjutas muusikakriitikaid, tegutses dirigendina. Looming Berlioz on programmilise (sisulise) sümfoonilise muusika novaator (uuendaja). Kirjutas sümfooniaorkestrile.
Hollandist, Saksamaalt, Kasahstanist, Inglismaalt, Eestist jne. Lisaks tundide andmisele kuulub selle kooli õpetajate töökohustuste hulka öövalves ja kasvatajaks olemine. Kooli asukoht valiti eesmärgiga, et läheduses asuksid mäed ja voolaks vesi. Lai jõgi oli näha kooliteelt. Mäed aga paistavad kogu aeg, klassiruumidel ei ole isegi aknaklaase. Mägede taustal kulgeb seal inimeste igapäevaelu. Mägesid kutsutakse austavalt "vanaisadeks", nad meenutavad inimestele igavikku. Sealse koolielu alus on Sathya Sai Baba inimväärtuste haridusprogramm. Põhikooli baasil õpib internaatkooli tüüpi õppeasutuses ligemale 200 last. Enamasti on need endised probleemsed lapsed. Paljud õpilased aga pärinevad jõukatest ja eeskujulikest perekondadest. Nende vanematel on kindel usk, et just see kool aitab lastest kasvatada hea iseloomuga inimesi. Sathya Sai koolid on igal maal selle maa usundi-, traditsioonide ja kultuurikesksed