Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normandid La Manche väinale purjetasid ja Inglismaal vallutasid. 32. vanagootika Kõrggootika Hilisgootika 33. Gooti stiili ajal võeti kasutusele teravkaared, mis võimaldasid ehitada kõrghooneid, millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve toestuseks näiteks gooti stiilis kirikutel. Nt Lincolni katedraal 34.krutsifiks rist ühes ristilöödud Kristuse kujutisega Pieta Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega.
Esimene keskaja kunsti ajasut kannab merovingide nimetust, Frangi riik gallias on tugevaim barabarlaste riikidest. Nad võtsid üle ladina keele ja kokku tuli frangi+ladina=prantsuse. 5. saj. lõpp kuni 8. sajandi keskpaik. Teine ajastu on karloingide ajastu, kus tõuseb esile karolingide dünastia 8. sajand - 10 saj. algus Kolmas ajastu oli Romaani kunst, valitsev kunsti stiil kogu lääneeuroopas, 10.-12. sajand Neljas ajastu oli Gooti kunsti ajastu, 13.-16 sajandi algus. vanagootika (Põhja Prantsusmaal 12. sajandi II poolel) kõrggootika 13.-14. sajand hilisgootika 15-16. sajand algus. piibelgi on tõlgitud gooti keelde. Merovingide kunst on kõige suurem kundtilise ja kultuuril allakäik, mis tabab kogu rooma impeeriumi läänepoolset osa. Praktiliselt kaob kiviarhitektuur. Mõned üksikud kiviehitised on tehtd merovingide ajal ja meistrid selleks arvatavsti tulid iirimaalt või ... Unustatakse kuidas teha lubimörti või telliseid
annaabi.ee 
