3. Laste lõplik lahkumine kodust Tekitab survet (lapsed saavad täiskasvanuks); eeldus, et noored ehitavad oma elu üles ja asuvad elama iseseisvat elu. Perekonna ülesanne on aidata kaasa laste püüdluste realiseerimisele (soovitatavalt õigel teel). Vanemate üksijäämine, -rolli kokkutõmbumine, abikaasarolli areng (õnnestumine sõltub sellest, kas varasemates faasides on suudetud abikaasade roll säilitada). 4. Pensionile jäämine, vanadusperiood. Väga pikk periood. Laste lõpliku lahkumise perioodi edukas läbimine on sellele perioodile aluseks. Kui abikaasadevahelised suhted on vahepeal kaotsi läinud, on paar üksteisest võõrandunud. Selles perioodis elama õppimine on suur kunst 5. Ühe partneri surm, üksijäämine On keeruline, sest tuleb taas aktsepteerida sõltuvust oma lastest (nendega tuleb saavutada
2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt. Vastsündinud tüdrukul tekib füsioloogiline seisund, mis on sarnane pubereteedieaga. Vahetult peale sündi on östrogeenide (naissuguhormoonide) peegel vastsündinu veres niisama kõrge kui emal
annaabi.ee 
