III sammas on vabatahtlikud kogumisprintsiibil põhinevad lisapensioniskeemid I sammas riiklik pensionikindlustus I samba ehk riikliku pensionikindlustuse sotsiaalpoliitiliseks ülesandeks vanadusea kindlustamisel on tagada kaitse vaesuse vastu rahvapensioni kaudu, samuti euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandard (pension keskmiselt 40-45% isiku varasemast netopalgast) vanaduspensionide kaudu. I sammas koosneb sellisena tegelikult kahest kihist: a) riigieelarvest finantseeritavatest vanaduspensionidest, kui sissetuleku baas-tagatisest b) sihtotstarbelisest sotsiaalmaksust finantseeritavatest vanaduspensionidest. Eesti pensionisüsteemi I sammast iseloomustavad lühidalt : -kohustuslikkus -riiklik korraldus -jooksva finantseerimise printsiip -finantseerimise allikas tööandja sotsiaalmaks -hüvitiste osaline sõltuvus makstud sotsiaalmaksust -vertikaalne ümberjaotus pensioni baasosa kaudu -pensioniõiguse kujunemine suhtelise õigusena
rahvapension 12 kuuks. Toitjakaotuspension määratakse ajaks, mil isik vastab töövõimetu perekonnaliikme ja nendega võrdsustatud isikutele seatud tingimustele. Toitjakaotuspension määratakse õigustatud isikutele, kui toitjal oli surmapäevaks pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaz, mis oleks olnud vajalik temale töövõimetuspensioni või vanaduspensioni määramiseks. Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest: 1) toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staazi ja aastakoefitsientide summa alusel arvutatud vanaduspension; 2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staazi korral. Toitjakaotuspension arvutatakse eelpool nimetatud summadest järgmistes määrades: 1) ühele perekonnaliikmele 50 protsenti; 2) kahele perekonnaliikmele 80 protsenti; 3) kolmele või enamale perekonnaliikmele 100 protsenti. 11.6. Rahvapension