On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996. Tähtsamaid rolle: Pimpinone ( Telemanni Pimpinone ), Maletesta ( Donizetti Don Pasquale ), Rigoletto, Nabucco ja Jago ( Verdi Rigoletto, Nabucco ja Othello ). Jazzi Zahharovi ilmumisega ruumi täitus saal koheselt siiruse ja rõõmuga. Esimesena "tõmbas ta rahva käima" Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Tsirkus". Kaasalauljaid oli palju igast vanusest. Ka kõige kurvemal vanadaamil sai bariton naeratuse näole. Õnneks olin istunud esiritta tänu millele sain tema emotsioone väga lähedalt tunda. Järgnesid samuti head laulud : Silvio Pace´i ja Kustas Kikerpuu ,,Oled teinud mind õnnelikuks", mida kuulates tundus mulle, et oleksin ajas tagasi rännanud ja viibiksin kuskil tantsusaalis; Uno Naissoo ja Heldur Karmo ,,Nüüd astub hobu omapead", mis sai väga rõõmsalt ja kelmikalt Zahharovi poolt lauldud,
.. Adeele: Mis juhtus? Esme: Eino jäi viinatõppe...sellele ravi ei leidu! Ainus pääsetee oli põgeneda! Adeele: Aga lapsed? Esme: Need jäid vanaisale...vähemalt siis see oli nii! Aga ma tahan teada tõtt! Mis sai neist edasi? Ma ju armastan neid ikka veel ja...isegi...võibolla Einotki! Adeele: Ja mina armastan...Marci! Jah! Ma armastan teda! Ma tean ma armastan teda...Tulge, lähme! Palun ei tasu enam viivitada! Tõuseb pingilt Esmega püsti ja võtab vanadaamil käe alt kinni. Hakkavad minema, Esme hakkab ümisema mingit rahvalaulu, mis on kõigile teada- tuntud. Peagi ühineb temaga ka Adeele. Kardinad. Ümisemine lõppeb alles paar sekundit peale kardinaid. VI vaatus Kardinad avanevad. Taustaks on vana talumaja tuba. Keset seda seisab voodi, kus lamab Marc. Ta näeb õudusunenägusid ja sonib pidevalt Adast, ta nime korrates ja siia- sinna viseldes. Alexa istub katkisel puidust toolil ta kõrval ja palvetab, et see Ada kord kohale ilmuks.