PERM JH AJASTU ● Fanerosoikum ● Perm kuulub Paleosoikumisse ehk Vanaaegkonda. ● 292 mln a tagasi. ELU ● Elu oli üle läinud maismaale. ● Paljasseemnetaimede osatähtsus oli suur. ● Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. ● Luukalade mitmekesisus oli suurem. REKONSTRUKTSIOON VARA-PERMI ELUSTIKUST ● Dimetrodon ähvardab kahepaikset. Näha on ka varased putukad. REKONSTRUKTSIOON HILIS-PERMIST ● Rekonstruktsioon Hilis-Permi
areng on olnud eriti mitmekülgne kanarbikulaadsetel. Kanarbikulistel on välja kujunenud arbuskulaarse mükoriisaga sarnane erikoidne mükoriisa, kus seenehüüfid kasvavad rakkude sees. Erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast ei levi aga sümbiontne seen rakust rakku, vaid peab alustama iga taimerakku asustades otsast peale: läbi välimise rakuseina. Mükoriisade teke Mükoriisade teke ulatub tagasi Vanaaegkonda Ordoviitsiumi, kui esimesed taimed hakkasid maismaad asustama. Kokku said autotroofne (taim) ja heterotroofne organism (seen), kes elustiililt täiendavad teineteist. Algsetel taimedel polnud juuri, millega mineraalaineid ammutada, ja seentel polnud maa peal midagi lagundada, et kasvuks vajalikke süsinikuühendeid saada. Osa nüüdistaimi ja valdav enamik mükoriisaseeni pole võimelised
Homo habilis- nad olid osavamad, küürakamad, karvasemad. Australopiteek- need olid ahvinimesed, madalad, karvased, nagu gorillad. Homo erectusest- juba püstine inimene, aga rohkem ahvilaadne, mitte nii tark ja karvasem. 12. Kuna tekkis Maa? Aastaarv. 13. Kuna ja kus tekkisid esimesed elusolendid?Aastaarv. 14. Kes on inimahvid? Nimeta 2 liiki. 15. Võrdle inimest ja inimahvi. Kirjuta 3 erinevust ja 3 sarnasust. 16. Kust ja kuna sai inimkond alguse? 17. Iseloomusta vanaaegkonda. (Taimed, loomad, kliima- vähemalt 4 korrektset lauset). 18. Iseloomusta keskaegkonda. (Taimed, loomad, kliima- vähemalt 4 korrektset lauset).
haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis. Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit, mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi. Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest. 3) Mullatekke elementaarprotsessid Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi : a) huumuse akumuleerimine - surnud taimeosade varisemine ja lagunemine. Mulla
annaabi.ee 
