mis lapsel viga on. Mul puudusid kogemused ja ei osanud last kuidagi aidata. Olin lapse kõrval mitmeid öid üleval, lihtsalt valvasin teda, nutsin ja mõtlesin, et mis teha ja kust abi saada. Sellel raskel ajal ei tahtnud ma midagi ega kedagi kuulda ega kuulata peale oma lapse. Mind ei huvitanud muud teemad. Järgmise päeva hommikul läksime Tartusse Lastehaigla vastuvõttu, kus tehti lapsele analüüsid , põhjalik vaatlus ja kõige tähtsam, et lapse tervise muredesse suhtuti tõsiselt. Valvearst võttis lapse haiglasse edasisteks uuringuteks ja ütles et nende sümptomite taga võib olla tõsine haigus. Tundsin kergendust ja rahulolu, et lapsega tegeldakse ja uuritakse, mitte nagu eelnevalt saadetakse koju valuvaigisteid sööma. Mõni aeg hiljem pandi lapsele diagnoos juveniilne idiopaatiline artriit, mis on väga kiire kuluga , ning sellepärast pandi meile tugevatoimeline ravim. Ma ei teadnud varem, et sellist haigust võib lastel olla, arvasin et artriit on vanemate inimeste haigus
patsienti vaja teatud aja jooksul ööpäevaringselt jälgida või kui ta on seisundist sõltuvalt ohtlik endale või teistele või kui ta pole võimeline oma seisundi tõttu ambulatoorset ravikuuri edukalt läbima. Laste sõltuvuspsühhiaatrilise akuutravi palatiblokk peaks paiknema lastele eriarstiabi osutavas haiglas. Osakond peab olema kinnine ja hästi turvatud. Statsionaarse ravi kestvus 10 15 päeva. Personal: psühhiaater, valvearst, psühhiaatriaõde. 3. Statsionaarne motiveeriva järelravi osakond. Näidustatud osale akuutravilt lahkuvatele hea prognoosiga jääkvõõrutusnähtudega patsientidele, et valmistada neid ette pikaajalisteks ambulatoorseks drug free raviprogrammideks või pikaajaliseks rehabilitatsiooniks päevakeskuses või ravikommuunis. Statsionaarse ravi kestvus 2 4 nädalat. Rakendatakse kindlaid teraapiaprogramme: individuaalne
Kliinilisest uurimisest, ühekordsetest põhianalüüsidest ja olukorra hindamisest üldiselt piisab. Sageli on otsustava tähtsusega tema toojale seletused. Patsient ise võib öelda, et ta ei soovi haiglaravi. Kui haige elab üksi, omaksed ei saa või ei soovi teda hooldada, tuleb arstil seda silmas pidada. Vanurilgi tuleb arvesse võtta, et tema probleemi selgitatakse, ja et teda vähemalt esiotsa peetakse haiglas. Valvearst peaks säilitama meelerahu mitmesuguste nõudmiste ja soovide kiuste ning vaatamata ärritunud omastele. Ta peab aga nõustuma sellega, et haigla ülesanne on ka surev haige vastu võtta. Hoiduda tuleb arvustamast haige või tema omaste motiive või käitumist. Hoolduskoha valik Ametlikult heaks kiidetud põhimõtete järgi peaks vanur saama valida kohta, kus teda elu lõpuperioodil hooldatakse. Vanur võib tahta jääda koju, kuid see ei ole alati võimalik. Osa
annaabi.ee 
