· nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide puuduseks on: · haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töö-temperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · (suur soojuspaisumine 2.7.2 Termoplastide töötlemine Termoplastide töötlemiseks kasutatakse järgmisi meetodeid: · Ekstrusioon puhumisvormimine · Survevaluvormimine · Sisetükiga valuvormimine · Vahtsisemusega plasti vormimine · Rotatsioonvormimine · Puhumissurvevormimine · Venitus-puhumisvormimine · Vahtpolüstüreeni vormimine · Vaakumvormimine · Kile puhumine · Survevaluvormimine gaasi abil
Vorm pannakse teise asendisse, kus puhutakse õhk sisse, mille käigus plast võtab vormi kuju. Kui vorm on jahutatud, võetakse plast vormist välja. · Survevaluvormimine. Üks levinuim ja arenvaim plastide töötlemismeetod. Selle meetodiga saab töödelda peaaegu kõiki termoplaste. Protsess ise on kiire ja sobib hästi ühesuguste toodete tootmiseks. Näiteks: televiisorite ja telefoni korpused. · Sisetükiga valuvormimine. Saab töödelda polüpropüleeni, polüamiidi, polüstüreeni ja polükarbonaati. Sisetüki võib tootesse viia vormimis protsessi ajal kui ka peale vormimist. See on sarnane survevaluvormimisele. Enne kui sulaplast valuvormi surutatakse, sisestatakse valuvormi sisetükk. Peale jahtumist võetakse vorm lahti ja valmis toode eemaldatakse sealt. Selline protsess on täielikult automatiseeritud ja seetõttu on ta laialt levinud. · Puhumissurvevormimine
abil alarõhk, mille abil surutakse leht vastu vormi, mille kuju ta jahtudes omandab. Rotovormimine Pulbriline plast surutakse tsentrifugaaljõu mõjul vastu kuuma vormi, jahtudes omandab sulanud materjal vormi kuju. Nii saab vormida suuri ja keeruka kujuga esemeid. Valuvormimine Valuvormimine seisneb ilma lisarohkusid kasutamata termoplastse materjali sulatamises ja jargnevalt selle viimises vormi, milles toimub tardumine kas jahtumise voi katalusaatorite moju tulemusena. Pressimine Pressimine on töötlemiseviis, mille puhul materjal viiakse rõhu ja kuumuse toimel plastsesse
(140...240°C) oleneb eelkõige plastist. Ektrsiooniprotsessi staadiumiteks on - materjali plastifitseerimine ekstruuderis - plastses oleksus materjali vormimine suulises, - vormitud materjali jahutamine - vastuvõtt, lõikamine, kerimine. Põhisõlmed ekstruuderite ehituses on järgmised: tiguvõll (tigu), silinder, kütteelemendid, suuline ja ajam. Ekstruuderid liigitatakse tööorganite järgi üheteoliseks, kaheteolisteks ja erikonstruktsiooniga ekstruuderiteks. d)Valuvormimine Valuvormimine seisneb ilma lisarõhkusid kasutamata termoplastse materjali sulatamises ja järgnevalt selle viimises vormi, milles toimub tardumine kas jahtumise või katalüsaatorite mõju tulemusena. Vormimise operatsioonideks polümerisatsioonil vormis on - materjalide ja vormi ettevalmistus - polümeriseeruva kompositsiooni valmistamine - toote vormimine. Valuvormitavaist materjalidest levinumad on nailon ja polüakrülaadid. e)Rotatsioonvalu
- plastses olekus materjali vormimine suudmikus, mist üle- või alarõhu toimel, vastavalt kas pneumo- - vormitud materjali jahutamine, või vaakumvormimist (sele 1.46). - vastuvõtt, lõikamine, kerimine. Materjali vormimisel soojendatakse see infra- punasoojendi abil ja imetakse või surutakse vastu Valuvormimine seisneb ilma lisarõhku rakendamata vormi seina. termoplastse materjali sulatamises ja järgnevalt Materjali vormimisprotsess koosneb järgmis- selle juhtimises vormi, milles toimub tardumine kas test operatsioonidest: jahutamise või katalüsaatorite mõju tulemusena. - materjali soojendamine, Vormimise operatsioonideks vormis polümerisat- - materjalile sobiva kuju andmine,