Viimne ratsu Sergei Jesseenini ja Vladimir Majakovski autobiograafilsie luule võrdlus Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest? Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lokk, tolmune on sile nahk, kaunis silmis valuvahk. Miks nii on? Sind ei vaja keegi enam nüüd ja kas on kõiges selels sinul üldse süüd, et me kõik masinate abil tehtud saab, aga sind iniemne varsti unustab! Koplist pääsnud aina otsib oma kodu veel, alels jäänud on küll teed, aga maja poel see. Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane just kui sulle selgeks teeks, et sa oeld viimane. 3x refrään Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal poel peremeest?
.. Tuli siis valgemees, rajas siin raudse tee. Lõhkus kõik, mis tal ees. Rahu lõpp oli see. Refr. Kes nägi siin kord ... Hambus piip, rändurmees mõtteis on lõkke ees. Ammu must taeva ääs, Läänes öö juba käes. Refr. Kes nägi siin kord ... Viimne ratsu Karoly Frenreisz, tõlkinud H. Soop / Lajos Illes Loojangule vastu kappab üksik hobune, kuhu viib küll tema tee, kas tal pole peremeest? Kiirest jooksust sasitud on uhke ratsu lakk, tolmune on sile nahk, kauneis silmis valuvahk. Refr. Miks nii on, sind ei vaja keegi enam nüüd, ja kas on kõiges selles kõiges sinul üldse süüd, 36 et meil kõik masinate abil tehtud saab, aga sind inimene varsti unustab? Koplist pääsnud, aina otsib oma kodu veel, alles jäänud on küll tee, aga maja pole see. Põrnitseb sind sajasilmne kivihiiglane, just kui sulle selgeks teeks, et sa oled viimane. Refr. Miks nii on ... Loojangule vastu kappab üksik hobune.