c)P ja Y võimalikud kombinatsioonid M etteantud väärtuse juures d)töötuse määr ja inflatsioonimäär muutused majanduses kui riigi keskpank vähendab raha pakkumist Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime rahvusvahelistes majandussuhetes suureneb, mis iseenesest on positiivne. Teisalt näitab ülejääk, et tarbimise ja investeerimise tase jääb riigis tootmise tasemest maha, st. välismajandusetegevuse tulemit ei suudeta täielikult ära kasutada. Riigi valuutavarude kasvamisel suureneb raha pakkumine, samal ajal kui ekspordi ülekaal impordi suhtes tähendab kaubapakkumise vähenemist. Need kaks protsessi põhjustavad hindade tõusu siseturul ehk inflatsiooni. Näiteks Eesti Panga valuutavarud on 1992. a. rahareformi järel enam kui neljakordistunud ning hinnad on tõusnud samuti ligi neli korda. Tööhõivele mõjub maksebilansi ülejääk positiivselt, kuid sellist olukorda saab riik sihilikult ära kasutada ainult lühiajaliselt
Et vältida proletariseerunud juutide mahajäämist, menetleti põhimõttel, et jõukamad juudid pidid finantseerima ka varatute juutide väljarändamist; siin kirjutati vastavalt varandusele ette teatud summa või väljarändaja maks, millega kaeti varatute juutide väljarändamisega seotud rahalised kohustused. Peale kulutuste Saksa markades tekkis vajadus ka valuuta järele, et tasuda immigratsioonimaksud. Saksa valuutavarude hoidmiseks palusid Saksamaa juudiorganisatsioonid välismaa juudi finantsinstitutsioone hoolitseda vastavate valuutaväljaminekute eest. Nii andsid välismaa juudid kuni 30. oktoobrini 1941 kinkimise vormis selleks ümmarguselt 9 500 000 dollarit. Vahepeal keelas SSi Riigifüürer ja Saksa Politsei Juht väljarändamise, silmas pidades väljarändamisega seotud ohte sõja ajal ja okupeeritud idaalade võimalusi juutide väljarände sihtkohana. III