iseenesest on positiivne. Teisalt näitab ülejääk, et tarbimise ja investeerimise tase jääb riigis tootmise tasemest maha, st. välismajandusetegevuse tulemit ei suudeta täielikult ära kasutada. Riigi valuutavarude kasvamisel suureneb raha pakkumine, samal ajal kui ekspordi ülekaal impordi suhtes tähendab kaubapakkumise vähenemist. Need kaks protsessi põhjustavad hindade tõusu siseturul ehk inflatsiooni. Näiteks Eesti Panga valuutavarud on 1992. a. rahareformi järel enam kui neljakordistunud ning hinnad on tõusnud samuti ligi neli korda. Tööhõivele mõjub maksebilansi ülejääk positiivselt, kuid sellist olukorda saab riik sihilikult ära kasutada ainult lühiajaliselt. Kuna ühe riigi maksebilansi ülejääk tähendab tema välispartnerite maksebilansi defitsiit, siis võivad välispartnerid rakendada kaitseabinõusid, mis hakkavad pikaajaliselt avaldama negatiivset mõju n.ö. tööpuudust eksportiva riigi majandusele
võrreldavaks. Eristatakse kinniskursse ning liugkursse. Liugkursiga valuutakursid määratakse kindlaks valuutaturul. Liugkursid on kasutusel alates 1973. aastast. Valuutaturg (inglise currency market) on turg, kus kaubeldakse valuutaga. · Avatud majanduse makroteooria tegeleb makromajanduslike aspektidega, käsitledes valuutaturgu kui üht valdkonda, kus riigi majandus sõltub kaubavahetusest ehk ekspordist-impordist. Riigipanga valuutavarud on otseses sõltuvuses väliskaubandusbilansist ja vastavalt vajadusele ostetakse juurde või müüakse välisvaluutat valuutaturul -- tavaliselt maaklerfirma teenust kasutades. · Rahvusvaheline valuutaturg FOREX (inglise foreign exchange market) kujutab kohta, kus teostatakse, kindlaksmääratud tingimustel (summa, vahetuskurss, ajavahemik) ostu-müügi tehingud. Valuutaturud:
Kui see kaob, siis variseb majandus kokku. Olukorda komplitseerisid populistlikud lubadused tõsta pensioni, palka ja abiraha. Võimu nõrgenemise ja poliitilise kontrolli kadumise tingimustes võistlesid liidulised ja vabariiklikud juhtkonnad selles, kes suudab Liidu finants- süsteemi laostamiseks rohkem ära teha. NSV Liidu ja VNFSV ülemnõukogu võtsid vastu otsuseid, mis olid finantsidega katmata. Kuigi finantskatastroof ja riigi pankrott maksejõuetuse näol oli lähenemas ning valuutavarud vähenesid tohutu kiirusega, jätkati “sõbralike” välisriikide ja vasakparteide toetamist veel 1990. aastal. Poliitiline kriis käsikäes majanduskriisiga ja toiduainete ning esma- tarbekaupade varustamise lõppemine mitmes suures tööstusrajoonis süvenda- sid sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme. Gorbatšov ei soostunud ei radikaalse (N. Petrakov) ega mõõduka majandusreformi (L. Abalkin) projektiga ja lükkas otsustamist üha edasi. Olukord halvenes sedavõrd, et analoogiliselt 1918