rahaühikut, mille kullasisaldus võrduks ühe Rootsi krooniga. Eesti majanduspoliitika ajaloo üks olulisemaid seadusi valoriseerimise seadus sai lõpliku kuju erinevate poliitiliste improvisatsioonide ja juhuste tulemusena. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni kurss oli 1924. aasta suvel lähedane sajale Eesti margale. Rahanduses jäi seis aga esialgu pingeliseks. 1924. aasta augusti lõpuks oli valuutavaru alles vaid 610 miljoni marga eest. Välislaenu ei olnud kusagilt võtta. Seegi 610 miljonit marka välisvaluutat oli säilitatud tänu eelnenud kuudel võetud drastilistele meetmetele. Nimelt piirati Eesti Pangast väljastatavaid laene, tõsteti märkimisväärselt tollitariife, valoriseeriti mark ning vähendati järsult eelarvekulutusi. Septembris pöördus kaubandusbilanss nende meetmete mõjul positiivseks ning marga kurss hakkas tugevnema. 1924
aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni kurss oli 1924.aasta suvel lähedane sajale Eesti margale. Kõne all olid ka aga sadat penni sisaldava marga nimetuse säilitamine ning täiesti uued variandid, nagu näiteks sadat sajandikku sisaldav adra, sajast krossist koosnev taaler ning sadat sajakut sisaldav est, estar või esta. Rahanduses jäi seis aga esialgu ikkagi pingeliseks ja välislaenu ei olnud kusagilt võtta. 1924.aasta augusti lõpuks oli valuutavaru alles vaid 610 miljoni marga eest, mis oli säilinud tänu Eesti Pangast väljastatavate laenude piiramisele, tollitariifide märkimisväärsele tõstmisele, marga valoriseerimisele ning järsu eelarvekulutuste vähendamisele. Septembris pöördus kaubandusbilanss nende meetemete mõjul positiivseks ning marga kurss hakkas tugevnema. 1924.aasta hilissügiseks oli stabiliseerimine de facto teostatud.