mahunoteeringut. Hinnanoteeringu puhul jagatakse valuutade väärtusi. Näiteks Eesti krooni ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: USD / EEK = 12. Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: EEK / USD = 12. Tuleb tähele panna, et olenevalt noteeringu tüübist arvuline väärtus ei muutu. Siiani sai käsitletud üksnes keskmist valuutakurssi. Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut valuuta ostu- (bid) ja müügikursi (ask). Ostukursiga ostavad pangad klientidelt valuutat ja see on alati väiksem kui müügikurss. Müügikursiga pangad müüvad valuutat. See on alati suurem kui ostukurss. Valuutakurss on esitatud alati valuutaga kaupleva institutsiooni seisukohalt. Valuuta müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse spreediks (spread). Spreedi saab väljendada ka protsentides järgmise valemiga: A-B (9.8) S= ,
koduvaluuta ostmiseks. Näiteks teatab pank USA dollari kursiks 0,8 eurot, seega tuleb ühe dollari eest välja maksta 0,8 eurot ning tegemist on otsese noteeringuga. Kaudne noteering on kui ühe euro eest tuleb maksta 1.3 dollarit. Eestis tegutsevad pangad noteerivad valuutasid tavaliselt otse ja kaudset noteerimist kasutatakse SRÜ riikide suhtes. Otsene noteerimine on levinud ka mandri- euroopas seevastu inglise pangad eelistavad kaudset noteerimist. Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringud valuuta ostu- ja müügikursi, olenemata sellest, kas kasutatakse otse või kadset noteerimist nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spreadiks. Kasutatakse veel ristkurssi, mis leitakse kahe erineva välisvaluuta kursi järgi. Hetketehingute kõrval kasutatakse sageli teistsuguseid
annaabi.ee 
