Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0-st kuni 2,25%-ni; · krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Hiljem 1.jaanuaril tuli kasutusel euro. 11 riiki võttis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali,
Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). 3 Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0-st kuni 2,25%-ni; · krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Hiljem 1.jaanuaril tuli kasutusel euro. 11 riiki võttis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali,
Sellega kaotati fikseeritud vahetuskursside süsteem. Selleks, et luua oma rahaliit, sekkusid EL-i liikmesriigid kooskõlastatult valuutaturgude toimimisse, et vältida Euroopa valuutade vahelisi üle 2,25% suuruseid kursikõikumisi. Selle tulemusel loodi Euroopa rahasüsteem (ERS), mis hakkas toimima 1979. aasta märtsis. Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud „valuutakorv”; vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0–2,25%; krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. 3.3 ERS-ist sai EMU Pärast Saksamaa taasühinemist ja Euroopas vääringutele uuesti tekkinud surve tõttu lahkusid Itaalia liir ja Inglise nael 1992. aastal ERS-ist. 1993. aasta augustis
Reservosa ületavate summade korral on aga sisuliselt tegemist laenuga. 09. okt 2005 a seisuga kvootide kogusumma 213,48 miljardit SDR-i USA 37149 milj SDR, 17,40% Suurbritannia 10738,5 milj SDR, 5,03% Soome 1264 milj SDR, 0,59% Eesti 65,2 milj SDR, 0,03% SDR Eriõiguste Reserv valuuta, mis on loodud IMF-i poolt rahvusvaheliste valuutareservide suurendamiseks. SDR väärtuse alus on valuutakorv: USD, EUR, JPY, GBP. Korrigeeritakse viie aasta järel. Kursi arvutamise aluseks on korvi kuuluvate valuutade keskpäevased kursid Londoni valuutaturul USD suhtes. Riikidevahelistes arveldustes saab SDR-i vahetada kõigi teiste valuutade vastu, selles rahaühikus käib ka IMF arvepidamine. On arvestusühik. SDR-i loomise põhjused Kuni 1960. aastateni koosnesid riikide reservfondid peamiselt kullast ja USA dollarist. Nii kullal kui ka dollaril on reservvahendina omad puudused.
annaabi.ee 
