nad on koos oma vanematega või eakaaslastega. Rosmuse uurimuses leiti: Hiina 2-kuused beebid olid tundlikumad valule kui Kanadast pärit imikud. Ning afro-ameeriklastel esines rohkem peavalusid, valusid lõuluupiirkonnas närimisel kui heledanahalistel. Samas on Soome 11-15aastased õpilased kaebanud rohkem kõhu-, pea- ja seljavalude üle kui õpilased Norras, Poolas ja Sotimaal. Kultuuriväärtused ja valutunnetus seos Kultuurilised väärtused kujundavad kuidas lapsed tajuvad valu. Mehhiko-ameeriklased tõdesid, et nad püüavad valu teiste eest varjata. Mõnes kultuuris, nt Marokos, peetakse valu käes kannatamist normiks, eriti poiste seas. Kuna Lõuna-Taiwanis õpetatakse lapsi nutma ilma hääleta, määratlevad nad valu kui "nutmist" peamiselt näoilmed ilma hääleta. (Kankkunen, 2009). Ka kultuuriliselt võivad valude esinemise sagenemised olla erinevad.
õpetas koolis tütarlastele käsitööd ning tõlkis. Alguses pidas tihedalt sidet kogumaaga. Reisis natuke Euroopas ja tutvus selle kultuuriga. Sai lapsed, 1 suri, tema tervis halvenes (vähk). Ta kasvas kirjanikus ajalehetöös (omandas eesti keele ja kirjutamisoskuse). Looming: isamaalaulud põhinevad personifikatsioonil ja romantilistel kontrastidel. Ülistab isamaa-armastust, Eestimaad, emakeelt, muistset priiust. Tema tunded samastuvad tema isiklike kannatuste ja rõõmudega. Luules valutunnetus ja helge lootus. Teisteks teemadeks on loodus ja armastus. Looduslüürika on luule mahukaim osa: ergas loodustaju, sõnastuse tabavus, stiili paindlikkus ja intensiivsus. Vähem isikupärasem on armastuslüürika, kus on tunda võõraid eeskujusid, ei avaldu sügavam elamus. Hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses: “Eesti muld ja eesti süda” jt. Kroonlinnaperioodil muutusid luuletused raskemeelsemaks, eilse tuli kodumaaigatsus. Jamb, trohheus, lõppriim ning rahvalaulu vormielemendid
annaabi.ee 
