Õige tegu on see, mis suurendab mõnu (õnne, kasu, lõbu) ja vähendab valu (õnnetust, kurjust). J.B töötas välja hedonistliku kalkulatsiooni (hedonistic calculus), et muuta eetika mõõdetavaks: · heaolu- või valutunde sügavus; · selle intensiivsus; · selle kestus; · kui tõenäoline on, et selle tunde põhjustas nimelt arvatav tegevus; · kui ruttu tahetakse seda tunnet tagasi; · kas see tunne viib tulevikus heaolu-või valutundele; · kui palju inimesi on sellest mõjutatud Utilitarism on demokraatilik, kuid ei arvesta vähemust (näit. marksismi-leninismi õigustus inimeste hävitamisest varanduse järgi). John Stuart Mill (1806 1873) liigitas hüved-pahed kõrge- ja madalakvaliteedilisteks. Kaalutud lähenemine: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve (pahe) võib üles kaaluda suure koguse madalamat: vale ja vägivald on nii kõrge kvaliteediga pahed, et need kaaaluvad üles hea, mis neist võib tekkida.
Utilitarism taotleb suurimat hüve suuremale hulgale inimestele. Seega peab kaaluma alternatiive, kuid mil moel leida kõige kasulikum? Hedonistlik kalkulatsioon (hedonistic calculus) koosneb järgmistest aspektidest: · heaolu- või valutunde sügavus; · intensiivsus; · kestus; · kui tõenäoline on, et selle tunde põhjustas just arvatav tegevus; · kui ruttu soovitakse seda tunnet tagasi või ollakse sunnitud tajuma; · kas see tunne viib tulevikus heaolu- või valutundele; · kui palju inimesi on sellest mõjutatud. John Stuart Mill (1806-1873) tõi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise, liigitades hea ja halva kõrge- ja madalakvaliteediliseks. Näiteks vale või vägivald on ilmselt nii kõrge kvaliteediga pahed, et kaaluvad üles hea, mida neist võiks saada. Utilitarismiga kaasnevad siiski mõned probleemid: · otsuse tagajärgi on raske ennustada, kuna inimkonna kogemus on väike ning iga situatsioon on erinev;