Venestamise tugeva surve tagajärjel suleti Eesti Kirjameeste Selts 1893. aastal ning Eestis kehtestati tsensuur. Selle ajastul olid ka mõned head asjad, nagu näiteks Hugo Treffneri poeglaste gümnaasiumi asutamine, päevaleht "Postimees" algus, tänapäevase Eesti lipu loomine ja pühitsemine, rahvusluule kogumine tänu Jakob Hurdale, seltsiliikumiste elavnemine ning laulupidude traditsiooni algus. Lõpetuseks arvan mina, et venestamine oli Eesti jaoks väga valurikas, kuid tänu kirjameeste ning rahvuslikele liikumistele sai Eesti vaimselt ning ka riigi mõttes edasi areneda.
,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hallikäär, ,,Jõuluööl võib juhtuda ime" (Ehala) solist Risto Paiste, ,,Ära kao" (Lehto) solistid Ave Opp ja Andres Opp, Coming of age (Loughlein); EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor ,,Sauer" ,,Jeruusalemma tütred" (Tobias), ,,Laudate" (Nystedt), ,,Seisab valurikas ema" (Sisask), ,,Kui kallis on Sinu arm" (Kaasik), Jõulurööm (Videen); segakoor ,,Sauer", ,,Saada mind Sa" (Kõrvits) solist Anneli Tarkmeel, klaveril Rita Naaber; segakoor ,,Sauer" ja Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester, ,,Jõuluingel" (Ehala); segakoor ,,Sauer" ja saaremaa Meeskoor SÜM, ,,Sancta Maria" (Schweitzer). Kirikumuusikale ja jõuluajale kohaselt olid esitused aeglase rütmiga, rahulikud ning minu kõrvade jaoks tundusid esinejate lauluhääled üpris puhtad ja kõlavad
Tänapäeval iluvahendid täiustuvad pidevalt ning neil on enesetunnet parandava funktsiooni kõrval ka teine ülesanne katta ja kaitsta meie nahka ( nt mineraalkosmeetika ). Enda ilusamaks muutmisel on vaeva ja vara kulutatud juba ammustest aegadest. Kasutati kreeme ja maske, mis võisid sisaldada väga jubedaid komponente, kuid kõik kannatati välja. Tänapäeval tehakse iluoperatsioone, mis on samuti ohvrite toomine, sest taastumine võtab aega ning on ka valurikas. Enesekindlus on edukuse võti ja selle tõstmisele aitab ilus jumestus palju kaasa. KASUTATUD ALLIKAD Kirjandus · SANGLA, R. Jumestamisest, Tallinn: Raamatutrükikoda, 2005. · MULVEY, K.,RICHARDS, M. Meie sajandi iluideaalid, Tallinn: Varrak, 2000. · ECO, U. Ilu ajalugu, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006 Veebiviited · Iluguru ajalooBlog, 2009. 1980-1990 mood ja soengud. [Online]Kättesaadav:http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1980-
Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud. Kolm peamist ravimeetodit, mis Muhamedi poolt on mainitud, on: meega ravimine, kuppude panemine ja kauteriseerimine. Muhamed ise oli üldiselt kauterisatsiooni vastu, väljaarvatud juhtudel kui see haiguse jaoks sobiv meetod oli. Väidetavalt ei meeldinud see meetod Muhamedile sellepärast, et see oli patsientidele valurikas ja ohtlik. Sel ajal veel anesteesiat ei tuntud. Muhamedile omistatakse ka seda, et ta olevat esimene kes väitis, et igale haigusele on alati põhjus ja ravi olemas, välja arvatud vananemine. Selline uskumus, et igale haigusele on ravi, viis mitmeid moslemeid otsima ravi kõigile teadaolevatele haigustele. Enamik varajasi islami meditsiini autoreid olid pigem vaimulikud kui otseselt arstid. Meditsiin oli seega keskaegse islami kultuuri üheks keskseks osaks.
annaabi.ee 
