19.ndal sajandil Iseloomusta lühidalt romantismiajastut (mida hakati väljendama kunstis, kirjanduses). Vastandus valgustusajastu mõistuskesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Kaldus unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka õudused-müstika-surm. Romantilises kujutavas kunstis ja muusikas kajastub erilise valulikkusega linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanreid, mis olid jätkuvalt tähtsal kohal: sümfoonia, klaveriminiatuurid, romantiline soololaul,
võimaluse põgeneda ka iseenda eest. Arvati, et looja võib loomeekstaasis kaotada piiri soovitu ja tegelikkuse vahel. Romantikuid huvitas ka olemise hämaram pool õudused, müstika, surm. Näiteks Johann Wolfgang Geothe kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" kutsus Saksamaal esile suitsiidilaine. Romantism oli eelkõige linlik nähtus, mis tekkis protestina väikekodanlikult mõõdetud ja asise ellusuhtumise vastu. Erilise valulikkusega kajastub romantilises kujutavas kunstis ja muusikas linnainimeste looduseihaldus. Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. Räägiti maailmahingest või maailmavaimust, millega võis üheks saada inspiratsiooni ajel luuletusi kirjutades. Sündis rahvusteadvus. Rahvusliku identiteedi otsingud viisid rahvapärimuste (legendid, muinasjutud) taasavastamiseni. Kasvas huvi ka võõraste kultuuride ja ajaloo vastu.