ja neist väljaspool asuvad lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak. Kõhuõõs ja esimene osa vaagnaõõnest on seestpoolt kaetud serooskestaga, mid nim. kühukelmeks e. peritoneumiks. Kõhukelme jaguneb seinu vooderdavaks parietaalperitoneumiks ja organeid katvaks vistseraalperitoneumiks. Parietaalperitoneum sisaldab ohtralt närvilõpmeid, mis muudab sealsed põletikud väga valulikeks. 23. Seedeorganite mõiste ja üldine iseloomustus Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti.
Munarakk ja seemnerakk on ühinenud, et luua ainulaadne rakk, millest areneb laps. 4. nädal. Emakas hakkab suuremaks ja pehmemaks minema, emakakaela kude muutub. Võib esineda mõningast veritsust, kui viljastunud munarakk kinnitub emaka limaskesta külge. 5. nädal. Kõige tavalisem aeg avastada, et menstruatsioon on ära jäänud ning apteegist ostetud rasedustest kinnitab rasedust. Samuti tuleks panna kinni aeg arsti juurde või naiste nõuandlasse. 6. nädal. Rinnad muutuvad valulikeks ja tundlikeks piimanäärmete hormonaalse stimulatsiooni tagajärjel. Rindade verevarustus suureneb. 7. nädal. Võimalik hommikune iiveldustunne ja oksendamine. Suur väsimustunne. Pulss tõuseb järsult ja ainevahetus kiireneb 25%. 8. nädal. Esimene arstivisiit peaks aset leidma enne 12. nädalat. Arst kontrollib vererõhku ja teeb tavapärased analüüsid nagu vereproov reesusfaktori kontrollimiseks. 9. nädal. Emakas on pärast eostumist kaks korda suuremaks kasvanud
annaabi.ee 
